Maris Moorits
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Täna on valdavas osas Eestist jää inimese kandmiseks veel liiga nõrk. Külmakraadid pole veel olnud nii tugevad, et jää piisavalt paksuks muutuks. Lisaks ei teki kogu veekogule ühtlane jää.
Viimastel nädalatel on Päästeamet saanud iga päev väljakutseid, kus inimesed on vajunud läbi jää ja vajavad päästmist. Jääle on kogunenud lapsed, pered ja ka suuremad seltskonnad. Nii sotsiaalmeedias kui ajakirjanduses jagatakse klippe uisutamisest rabadel või tiikidel. See aga omakorda annab valearusaama, nagu oleks jää igal pool tugev ja turvaline ning nii ei taju inimesed jääl viibimise ohte.
Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10 cm. Meeles tuleb pidada seda, et jää on õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes. Inimest kannab ainult „terve“ jää, milles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%. Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm.
Jäine vesi võtab teadvuse kümne minutiga
Olukord, kus inimene vajub läbi jää, on äärmiselt ohtlik ning vajab kiiret tegutsemist. Selline olukord seab ohtu esmajärjekorras jääst läbivajunu, kuid ka teda abistavad inimesed. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab. +4 kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes), kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem.
Jääkaart aitab jääolusid hinnata
Päästeamet on ellu kutsunud jääkaardi, mis on loodud selleks, et oleks võimalik paremini edastada inimestele jääolusid meie siseveekogudel. Eesmärk on inimestele anda infot ükskõik kuskohas nad parasjagu viibivad. Minnes kalale, uisutama või suusatama, on võimalus avada veebis kaart ning kontrollida veekogu jää paksust. Mõõtmised tehakse päästemeeskondade poolt vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Jääkaart on leitav siit: https://veeohutus.ee/talv/jaaolud-eestis/
Selgitusi ja tähelepanu vajavad lisaks lastele loomadki
Alates sellest nädalast keelustas Päästeamet jääle mineku. Sest on oluline, et keegi ei seaks ohtu ei ennast ega ka teda päästma tulevaid inimesi. See on meie kõigi kohus. Rääkige lastele ning ka lähedastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest tagajärgedest. Selgitage lisaks, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas. Lisaks lastele vajavad tähelepanu ka loomad. Lemmikud, nagu lapsedki, ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda.
Päästeamet palub ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tuleb sealt koheselt ära kutsuda. Abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.