Lääneranna Teataja rubriiki “Lugeja küsib, ametnik vastab” on saabunud küsimus: “Tellisin tuttavalt vannitoa remondi, kes lubas muuhulgas hoolitseda ka ehitusest järele jäänud prügi äraveo eest. Paar nädalat hiljem tuli mulle postkasti väärteokutse. Miks?”
Vastab järelevalvespetsialist Piret Mäestu
Miks? Aga sellepärast, et Sinu vannitoa remondist pärinev prügi on viidud metsa alla! Ilmselt teavad kõik inimesed, et prügi ei tohi metsa alla viia (kuigi seda ikkagi tehakse), vaid prügi koht on jäätmejaamas. Millele aga paljud prügiomanikud ei mõtle, on see, et Sinu prügi teekond jäätmejaama on Sinu vastutusel!
Kui Sul tekib prügi, olgu see siis ehituspraht, vana teler või lihtsalt igapäevaelus tekkiv segaolmeprügi, on Sinul kui prügiomanikul kohustus veenduda, et Sinu prügi jõuab õigesse kohta ehk jäätmejaama. Selleks pead aga veenduma, et isik, kellele Sa oma prügi annad, omab vastavat luba, mis annab omakorda talle õiguse prügi käitlemiseks. Kuidas selles veenduda? Lihtne, segaolmeprügi viska oma prügikasti, mida tühjendatakse graafiku alusel, ning muu prügi vii ise jäätmejaama/kogumiskohta või telli teenus prügifirmalt, kellel on vastavad load olemas. Niimoodi annad vastutuse üle jäätmejaamale või prügifirmale, kes siis peab Sinu prügi nõuetekohaselt vedama, hoidma või muudmoodi käitlema. Kui Sa aga annad oma prügi kellelegi suvalisele või kas või sõbrale, siis võivad paraku sellega kaasneda probleemid just Sinule.
Hea näide ongi küsija lugu. Antud loos andis küsija oma prügi tuttavale, kes lubas selle jäätmejaama viia, kuid tegelikult viskas selle lähimasse metsatukka. Looduse risustamine on aga väärtegu, mistõttu alustas vald ka menetlust. Menetluse raames kogutud tõendite alusel selgus peatselt, millisest majapidamisest metsa toodud prügi pärineb. Nii oledki Sina, kui prügiomanik, väärteokutse saaja. Muidugi saab väärteokutse ka prügistaja ise, kuid antud loos jäävad tõenäoliselt süüdi mõlemad osapooled. Prügistaja on süüdi selles, et viis prügi metsa, ning prügiomanik on süüdi selles, et andis oma prügi isikule, kellele ta ei võinud seda anda. Mõlemat isikut võidakse karistada kuni 800-eurose rahatrahviga.
Miks on seadusandlus selliselt üles ehitatud, et trahvi saab ka prügiomanik, kuigi ta prügi metsa alla ei viinud? Inimese loomus on juba selline, et omi asju hoitakse rohkem kui võõra omi ning omad mured on tähtsamad kui võõra omad. Kui oleks lubatud prügi anda üle ükskõik kellele, kes omakorda annab võib-olla selle veel kord üle ükskõik kellele, siis kaob ka paratamatult vastutustunne, mis sellest prügist lõpuks saab. Prügiomanikul kaob vastutustunne, kuna prügi on ju ära antud – see ei ole enam tema silma all, seega ei ole ka enam tema mure. Sellel aga, kes prügi vastu võttis, kaob vastutustunne, kuna prügi ei ole ju tema tekitatud, seega miks tema peab muretsema, kuhu see prügi panna. Tulemuseks on see, et kaob igasugune kontroll jäätmekäitluse üle, mille all kannatab ainult keskkond. Eesmärk on aga keskkonda säilitada, mitte kahjustada, mille tõttu ongi vastutus antud just prügiomanikule. Sinu prügi – Sinu vastutus!
Samuti tasub olla väga skeptiline sotsiaalmeedia kaudu äraantavate asjadega. Vanade asjade taaskasutamine on iseenesest väga teretulnud – kui Sul pole enam mingit eset tarvis, siis leidub kindlasti keegi, kellel on seda parasjagu vaja. Kui aga sotsiaalmeedias postitatakse näiteks, et kogun koduelektroonikat ja tulen lausa sellele Sinu koju järele, siis sellise postituse peale peaks igaühel ohupirn põlema minema! Miks on kellelegi vaja suurt kogust elektroonikat? Mida ta sellega teeb? Võimalik, et ta teebki need korda ning jagab edasi näiteks abivajajatele. Aga on ka võimalus, et ta lammutab elektroonika laiali, et koguda neist hinnalist materjali, ning muu kraam, millel väärtust ei ole, visatakse metsa alla või lõkkesse. Läbi sotsiaalmeedia oma asjade äraandmine ei ole sugugi keelatud, kuid asjade andmisel uuri alati küsija tausta. Kui küsija teeb alatasa postitusi, et tal üht või teist asja vaja, siis tasub pigem olla tema suhtes skeptiline ning talle asju mitte anda. Nii ei teki ka hiljem Sinul probleeme sellega, kui neid asju vääralt käideldakse.
Kui ka Teil on tekkinud küsimusi, millele soovite saada vastuseid, saatke need julgelt Lääneranna Teataja toimetusse e-postile ajaleht@laaneranna.ee või telefonil 472 4630.
Iga kuu valib ajalehe toimetaja ühe küsimuse, mis puudutab võimalikult paljusid valla kodanikke ning palub vastata ametnikul, kelle vastutusalasse see küsimus kuulub.
Päise pilt: freepic.com
