Täna, 11. novembril tähistab Eesti suurim vabatahtlik organisatsioon, Kaitseliit, 102. aastapäeva parimate tunnustamise ja pärgade asetamisega.
Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi asetab päeva jooksul pärjad meie hulgast lahkunud Kaitseliidu ülematele ning Vabadussõja ausambale Tallinnas. Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid autasustatakse Tallinna Nelipüha kiriku saalis.
Tunnustuse saajate seas on Kirblast pärit Peep Põldäär, kellele antakse üle Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärk, mis on pea kõrgeim tunnustus antud organisatsiooni vabatahtlikule liikmele.
Veebli auastet kandev Peep Põldäär on Lihula üksikkompanii tegevliige ning ühtlasi revisjonikomisjoni liige. Ta on üks Lihula malevkonna ja Lihula üksikkompanii taasasutajatest ning taasasutatud Lihula malevkonna esimene pealik. Kaitseliitlase staaži on Põldäärel kokku pea 31 aastat – tegevliikmeks sai ta 30. märtsil 1990. Ta on kaitseliidu arengu elav tunnistaja, sest temal ei ole olnud kaitseliidus vaheaegu, nagu vabatahtliku tööga ikka juhtub.
“Inimesena on ta soe, positiivne ja karismaatiline,” iseloomustab Põldäärt Lihula üksikkompanii esimene pealik Marko Reisel, “Ta on kompaniis autoriteet. Kui tema ütleb, siis tuleb seda kuulata ja tähele panna. Ta on vahetu ja hea huumorimeelega kaaslane.”
“Lihula üksikkompaniis ei möödu ühtegi väljaõppe- ega seltskonnaüritust, kus veebel Peep Põldäär ei osaleks. Samuti võib teda kohata sageli Lääne maleva väljaõppeüritustel,” tunnustab Peepu Lihula üksikkompanii praegune pealik Reimo Reimer ning lisab, et viimane on oluliseks ühendajaks nn taasloodud Kaitseliidu põlvkonna ja tänapäeval liitunud kaitseliitlaste vahel, “Tema panus Kaitseliidu ja Lihula üksikkompanii arengusse on hindamatu.”
Lihula üksikkompaniis on tänase seisuga viis Valgeristi kavaleri: III klassi teenetemärk on antud Andres Karellile, Jaak Karlisele ja Marko Reiselile ning II klassi teenetemärk Aleksei Lotmanile ja Aarne Indresele ning nüüd ka Peep Põldäärele.
Eesti Kaitseliit taasloodi Järvakandis rahvaalgatuslikus korras 17. veebruaril 1990. Sealt sai Margus Järve volituse Kaitseliidu asjaajamiseks Läänemaal.
Läänemaa Kaitseliitu hakati organiseerima Lõuna-Läänemaalt. 13. aprillil 1990 pandi Kirblas üles kuulutus vastava koosoleku pidamiseks. Paar päeva hiljem oli samasugune kogunemine Lihulas linnavalitsuse saalis, sinna kogunes paarikümne mehe ringis. Järgnesid kogunemised Kaitseliidust huvitatutele 19. aprillil 1990 Kõmsil ja Virtsus, seejärel Metskülas ja Tuudil. Margus Järve tegutses üldjuhina. Lihula kandis oli eestvedajaks Peep Põldäär, kellest sai ka Lihula malevkonna pealik. Heiki Magnuse algatusel koondusid mehed Ridala kandis, moodustus Ridala malevkond. Risti politseiametniku Benno Leesiku eestvedamisel moodustati Risti malevkond.
Päise pilt: Peep Põldäär (vasakul) koos Lihula üksikkompanii pealiku Reimo Reimeriga (paremal). Foto: Robin Reimer
