Neljapäeval, 15. oktoobril toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas riigiteede hooldeautojuhtide ja teemeistrite kutsevõistlus, mille võitsid Endel Teder (TREV-2 Grupp AS) ja Tarvo Kuldkepp (Warren Safety OÜ).
Võistlus toimus kahes kategoorias: parim hooldeautojuht ja parim teemeister. Parima hooldeautojuhi kategoorias võitis esikoha Endel Teder (TREV-2 Grupp AS), teise koha Margus Jõõger (Eesti Teed AS) ning kolmanda koha Kert Kaljuste (Lääne Teed OÜ). Parima teemeistri kategoorias võitis esikoha Tarvo Kuldkepp (Warren Safety OÜ), teise koha Jaanus Kirsipuu (Eesti Keskkonnateenused AS) ja kolmanda koha Leho Laik (TREV-2 Grupp AS).
Võistlusalasid oli kokku neli: liiklustest (individuaalne, nii autojuhile kui ka teemeistrile), täpsussõit (autojuhile), kombineeritud võistlus (teemeistrile) ja teoreetiliste teadmiste viktoriin (võistkondlik, osalesid autojuht ja teemeister).
Võistluse peakohtunik Hannes Vaidla kinnitas, et hooldeautojuhtide ja teemeistrite kutsemeisterlikkuse tase on kõrge. „Kokku olid tulnud oma ala parimad. Ülesanded ei olnud lihtsate killast ning nõudsid nii häid oskusi kui ka teadmisi.” Kõige raskemateks kujunesid hooldeautojuhtide täpsussõidus boksi tagurdamine ning hooldeauto peatamine märgitud kohas. Teemeistritele mõeldud kombineeritud võistlusel valmistasid enim raskusi tekstülesanded, mis puudutasid nii teede meteoroloogiat, korrashoiulepingut kui ka korrashoiu ja järelevalve juhendit.
Vaidla sõnul paistsid võitjad silma sellega, et pidasid võistluspingele hästi vastu ning jäid rahulikuks ka kõige keerulisemate ülesannete sooritamisel.
Vaidla on rahul, et vaatamata koroonaviiruse levikust tingitud keerulisele olukorrale oli võistlusest osavõtt suur. „Rõõmu valmistas ka võistlejate heatahtlik ja spordimehelik suhtumine nii kaasvõistlejatesse kui ka kohtunikesse.”
Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas toimunud võistlusega jätkas Maanteeamet riigiteede korrashoiutööde tellijana maanteeala töötajate 1973. aastal alguse saanud kutsevõistluste traditsiooni. Ürituse peamine eesmärk on motiveerida riigiteede korrashoiuga tegelevaid ettevõtteid ja hooldeautojuhte pidevale enesetäiendamisele.
Lihulast pärit Tarvo Kuldkepp on teehooldusega tegelenud alates 1984. aastast, aastatel 1994–1995 käis ta oma teadmisi teede tali- ja suvehooldusest täiendamas Saksamaal. Küsimusele, kui palju pidi ta võistluseks valmistuma, vastas Tarvo tagasihoidlikult: „Natukene ikka,” lisades naljatledes, et tiitel tuli koju raske võistluse tulemusel. Võistluse keerulisim osa oli tema hinnangul just tekstülesanded: „Kauguste silmaga mõõtmine ja kruusa õige koguse ämbrisse tõstmine silma järgi on oskused, mis tulevad harjutamisega. Tekstülesannetes oli vaja aga praktilisi teadmisi, mida saab vaid õppides ja ennast koolitades.”
Vesteldes Tarvoga kruusateede teemal, koorus välja, et tegelikult on Eestis teed väga erineva kvaliteediga. „Meil on 21. sajand ning kruusateed on üldiselt juba ajast ja arust. Uued autodki on ehitatud nii, et nende väljatöötamisel on arvestatud vaid mustkattega teedega,” ütles Kuldkepp ning lisas, et Saksamaal tema teada kruusateid ei olegi. „Kruusateede kvaliteet sõltub väga palju pealeveetavast materjalist. Nii on näiteks Kagu-Eesti kruusateed probleemsemad kui mujal Eestis, sest materjal, mis sinna aastaid tagasi peale veeti, ei ole sama kvaliteetne, kui mujal. Näiteks mõni purustatud kruusa materjal ongi selline, milles kivim ei kannata aastaaegade temperatuuride vaheldumist ja muutub ajapikku saviks.”
Teehooldusfirmadel on igal aastaajal palju kõnesid – kevadel-sügisel helistatakse küsimusega, miks pole teed veel hööveldatud, ning talvel, miks on teed nii libedad. Nendele küsimustele vastas Tarvo, et teede profileerimine ei ole nii lihtne, kui tavakodanikule pealtnäha võib tunduda. „Teehooldaja peab arvestama nii ilma kui ka sellega, mis juhtub värskelt hööveldatud teega järgmisel päeval, kui tuleb vihm ja lahti aetud killustik ei jõua ära vajuda,” ütles Kuldkepp ning palus siinkohal usaldada oma ala eksperte. „Ükski tellimusega kaetud tee ei jää tegemata ning meie soov on ju sama kui tellijalgi – et tee oleks hästi sõidetav igal aastaajal ja igasugustes oludes.”
Talve lähenedes soovis Tarvo aga meelde tuletada, et aeg on suvised sõidumaneerid kõrvale heita ja arvestada, et teed võivad olla libedad. „Teehooldajatel on libeduse ohu tekkimisel kõrgema prioriteediga maanteel aega reageerida kuni kaks tundi, mis tähendab, et kogu selle aja vältel võib tee olla libe ning autojuht peab sellega arvestama. Kõige kriitilisem aeg on mõni tund enne ja mõni tund peale päikesetõusu – ühel juhul ei ole tee jõudnud veel üles sulada ning teisel juhul hakkab temperatuurilangusega tekkima must jää – see on ohtlik aeg, kus tasub olla eriti tähelepanelik,” ütles Tarvo.
Päise pilt: Maanteeamet
