Koroonapaus on segamini löönud kõikide spordialade võistlusgraafikud, seetõttu on praegune aeg tihedalt täis igasuguseid võistlusi. Vaevalt kaks nädalat on möödas meistrivõistlustest maastikulaskmisest, kui juba ootab ees meistrivõistlus vibujahis.
15.–16. august toimusid Lõuna-Eestis Läänistes ja Lootvinas Eesti meistrivõistlused vibujahis. Vibujahti peetakse märkimata kaugustelt 3D loomadesse laskmisesse laskmises – selline formaat on oluliselt nõudlikum, kui matti märklehtedesse laskmise, kus on täpselt teada ka distantsid. Ilmselt tänu sellele on ka osalejate arv vibujahi meistrivõistlustel mõnevõrra väiksem, kui maastikulaskmise võistlustel. Ometi on just euroopas selline formaat väga populaarne ja euroopa meistrivõistlustel ei ole mingi suur uudis, kui võistlustel on 1500 kuni 2000 või rohkemgi osalejat. Eesti meistrivõistlustel osales 86 sportlast Eestist, Lätist ja Soomest, nende seas Aare ja Aire Lauren.
Vibujahi Eesti meistrivõistlusi peetakse kolmes laskmisdistsipliinis, mille tulemused liidetakse ning võitjaks tuleb suurima punktiarvu saaja. Esimene ring on “Animal round” (loomaring) ehk kolme noole ring, kus 28 loomakuju lastakse kolme noolega esimese tabamuseni. Tabamispiirkond on looma suur südameala või keha, punktid esimese noolega tabamisel on järgmised – 20 punkti süda ja 18 punkti keha, teise noolega vastavalt 16 ja 14 ning kolmanda noolega 12 ja 10. Teiseks ringiks on “Hunter round” (jahiring) ehk ühe noole ring, kus loomi ikka 28, kuid lastakse vaid ühe noolega. Tabamus südame väiksemasse alasse annab selles ringis 20 punkti, suurde südamealasse 16, tabamine kehasse 10. Viimaseks alaks on “Standard round” (standardring), vibulaskjate seas tuntud kui kahe noole ring, ka siin lastakse 28 märki, igas märgis kaks noolt erinevatelt laskmiskohtadest. Mõlemad nooled toovad punkte, väike süda 10, suur 8 ja keha 5 punkti. Kõikides ringides maksimumskoor 560 punkti.
Vaatamata sellel aastal esimest korda 3D märkidesse laskmisest, saavutasid nii Aire kui Aare oma jahivibude klaasis II koha. Airel konkurentsis viie ja Aare kolme vibutaja hulgas. Vibujahis erinevate formaatide seas ametlikke rekordeid ei peeta, maastik erinev ja laskmiskaugused määramata, kuid enda jaoks peetakse ikka väikest tulemustabelit. Võib öelda, et seekord jäid mõlemad, nii Aare kui Aire, oma parimatele tulemustele selgelt alla, kuid alati on järgmine aasta ja järgmine võistlus ja ka teine koht Eesti meistrivõistlustelt ei tohiks liiga kehv saavutus olla.
