Teisipäeval, 4. augustil avati Lihula Tohtri pargis uus lipuväljak, millega tähistati Vabadussõja mälestussamba avamise 85. aastapäeva.
Lihula Tohtri parki, mis sai oma nime ammusel ajal vahetus läheduses elanud tervisealast nõu andnud mehe tõttu, saabusid teisipäevasel pärastlõunal Lääneranna Vallavolikogu esimees Arno Peksar, vallavanem Mikk Pikkmets, Lihula Kultuurimaja direktor Tiina Lobja, Lihula aukodanik ja endine linnapea Tõnis Mets ning Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii ning Pärnumaa maleva Soontagana malevkonna võitlejad ühes Lääne ringkonna naiskodukaitsjate, noorkotkaste ja kodutütardega. Pealtvaatajaid oli kohale tulnud kokku ligi poolsada.
Avakõnes tänas Lihula üksikkompanii pealik Reimo Reimer Lääneranna Vallavalitsust selle eest, et viimane oli võtnud oma südameasjaks korrastada Vabadussõja Mälestussamba park ning tulnud kaasa LÜKi esialgse ideega, milleks oli lipumasti valgustamine.
Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets ütles omakorda, et antud ühisprojekt on hea näide sellest, kuidas koostöö võib viia kiirema arenguni. “Tõsi ta on, et vastavalt seaduse oleksime pidanud selles pargis olevat lippu igal õhtul langetama ning hommikuti heiskama, sest lipp ei tohi pimedal ajal valgustamata lehvida. Selles osas ongi hea, et Lihula üksikkompanii andis omapoolse tõuke, et see asi saaks parandatud,” ütles vallavanem.
Lääneranna Vallavalitsus tellis käesoleval aastal Lihula linna peatänava arhitektuurivõistluse võitjalt, arhitektuuribüroolt b210 OÜ, valguslahenduse nii mälestussamba pargile kui ka sellest üle tee asuvale esmatasandi tervisekeskuse parklale. Projekt näeb ette, et Lihula Vabadussõja mälestussamba juurde rajatakse uus lipuväljak kolme 8-meetrise lipumastiga, mis saavad, nagu ka mälestussammas, moodsa valguslahenduse. “Täna saame avada vaid lipuväljaku, sest kahjuks ei ole valgustid veel kohale jõudnud, kuid kogu vajalik ettevalmistus nende paigaldamiseks on tehtud,” ütles Pikkmets ning andis lootust, et augusti lõpuks on park saanud uue ilme.
Lihula valla aukodanik ning endine linnapea Tõnis Mets rääkis kohale tulnutele Lihula Vabadussõja mälestussamba ajaloost, sellest kuidas see 4. augusti 1935. aastal avati ning 1948. aastal õhku lasti, aga ka sellest, kuidas 1988 aastal 40 aastat elupuu all peidikus olnud vabadussamba 2 graniittahvlit üles kaevati ning seejärel uue vabadussamba püstitamist alustati.
Pidulik tseremoonia lõpes Eesti Vabariigi, Lääneranna valla ja Lihula linna lippude heiskamisega, misjärel kutsus Lihula Kultuurimaja direktor kõiki kohalviibinuid Lihula 800 kivi juurde, kus avati pidulikult juba 27. korda toimuvad Lihula Kultuuri- ja Spordipäevad.
Galerii: Kristina Kukk
Samal teemal varem
