Marika Valk | Lääneranna Muuseumid juhataja
Käesoleva aasta suveks on institutsioon Lääneranna Muuseumid – Lihula ja Hanila Muuseum – töötanud koos poolteist aastat. Meie ühises arengukavas on oluline mõlema muuseumi arendamine vastavalt nende temaatikale. Vaatame siis, kuidas mõlemal muuseumil seni uue institutsioonina läinud on.
Leader projekti raames laiendasime eelmisel aastal Lihula Muuseumi põhiekspositsiooni näitusega „Lihula lilltikand”, mida saab vaadata ka sellel aastal. Vald tuli appi veel ühe ruumi renoveerimisega, kus avasime patselapiliste tekkide näituse. Selle uue ekspositsiooni kohta oleme saanud tunnustavat vastukaja nii muuseumi külastajatelt, aga ka eriala asjatundjatelt, mis teeb eriti head meelt. Sel aastal on meil külastajatele näidata uus renoveeritud ruum ja see on üks uhkemaid – mõisa söögisaal. Selle saali ajalooline kujundus oma kassettlae, huvitava parketi ja tumepunaste seintega on iseenesest vaatamisväärsus. Selles saalis on kogu muuseumi tehnoloogiline varustus ka kõige nõudlikuma näituse esitlemiseks. Selle aasta mais pidi toimuma baltisaksa kultuuriajaloo konverents ja baltisaksa kunstinäitus. Paraku jäid need mõlemad eriolukorra tõttu ära. Sellel konverentsil tahtsime tutvustada uut põhiekspositsiooni ja baltisaksa kultuuriajaloo muuseumi kontseptsiooni. Konverents toimub järgmise aasta mais.
Lühidalt tahan siiski anda ülevaate, millist baltisaksa kultuuriajaloo muuseumit me tulevikus näeme.
Arvan, et küllap on neidki, kes on seisukohal, et on küll Balti aadli mõisahäärberid, linnapaleed ja vapid Toomkirikus, aga mis sest hääbuvast rahvakillust ikka enam rääkida. Tegelikult ei ole baltisaksa ajalugu midagi eesti ajaloost ja kultuurist eraldiseisvat. Oleme baltisaksa mõjudest sedavõrd läbi imbunud, et see on muutunud meie ühiseks Eesti kultuuriruumiks, sõltumata sellest, kuivõrd me seda teadvustada oskame-tahame. Vaatamata ambivalentsusele on see üks kultuuriruum, kus etnilisel päritolul ei olegi ehk ajapikku enam tähendust. Oleme läbi aegade olnud mõjus ja vastasmõjus mitmete rahvuste ja kultuuridega – nii nagu kogu Euroopa. Baltisakslased on lahutamatu osa meie ajaloost, kirjandusest, kunstist või teatriloost. Mitte meie ja nende ajalugu, vaid Eestimaa ajalugu.
Loodav muuseum annab ülevaate Balti aadli kujunemisest ja arengust alates ristisõdijate, kaupmeeste ja vaimulike Eesti alale saabumisest 13. sajandi alguses kuni baltisakslaste lahkumiseni 20. sajandi pöördelistel aegadel.
19. sajand oli baltisaksa kultuuri õitseaeg, aktiivne tegevus erinevates kultuurivaldkondades oli baltisaksa elustiili lahutamatu osa. Baltisaksa mõisnikud, vaimulikud, Vene riigi teenistusse astunud ametnikud ja sõjaväelased olid haritud ning nende seast võrsus terve hulk kirjanikke, luuletajaid ja kunstnikke. Viljakas oli baltisaksa teatri- ja muusikaelu. Baltisaksa kultuuritegelased on kaudselt mõjutanud ka tärkavat eesti kõrgkultuuri.
Uus muuseum annab ülevaate Eestimaa aadelkonna elukorraldusest, mõisaelust ja tavadest ning nende panusest kultuuri- ja teadusellu, aga ka jutustusi suurte suguvõsade – Pahlenite ja Fersenite, Bergide ja Uexküllide, Wistinghausenite, Buxhoewedenite ja Grünewaldtide ning mitmete teiste kohta. Baltisaksa aadlike seas oli silmapaistvaid sõjaväelasi, kuulsaid maadeavastajaid, teadlasi, kunstnikke ja literaate, kelle saavutustest kõneldakse ka tänapäeval. Neis lugudes astuvad üles Napoleoni vastu sõdides silma paistnud kindralfeldmarssal Barclay de Tolly, Hiiumaal võltstuletorniga laevu karile meelitanud Ungru krahv, võimsad Buxhoewedenid alates piiskop Albertist kuni Vabadussõjas Eesti Vabariigi eest sõdinud ja Vabadusristi pälvinud Arthur von Buxhoewedenini ning paljud teised.
Lihula mõis on baltisaksa kultuuriloo ekspositsioonide loomiseks suurepärane koht. Esialgses ruumiprogrammis on lähtutud valdkondlikust põhimõttest, st baltisakslased kunstis, teaduses, hariduses, mõisaarhitektuur, mõisamajandus jne. Eraldi tähelepanu on Lihula mõisa ja alevi kujunemisel ning arengutel. Ekspositsioonide esemelise kujundamise kõrval on olulised interaktiivsed lahendused, mis mõeldud eelkõige vaatemängudeks ja võimalikult suuremahuliseks info säilitamiseks.
Lihula mõisakompleksi kuuluvad ka kõrvalhooned, kuhu on planeeritud eesti etnograafilise vanavara ja rahvakunsti väljapanek. Samuti on eraldi väljapanek kavandatud Läänemaa arheoloogilistele leidudele. Omaette vaatamisväärsuseks on linnusemäel oleva 13. sajandist pärit linnuse varemed. Lihula Muuseum on ka valla muuseum. Seega on meie kohus käsitleda terve valla seisukohalt olulisi ja valda tutvustavaid teemasid. Õnneks on mõisa ruumilahendus selleks ka sobiv.
Baltisaksa kultuuriajaloo muuseum saab olema esimene sellist teavet säilitav, uuriv ja esitlev tervikmuuseum Eestis, aga ka rahvusvahelises plaanis. Muuseum pakub võimalusi baltisaksa kultuuri sügavuti tundma õppimiseks, erinevates haridusprogrammides osalemiseks eri sihtgruppidele, aga kindlasti ka emotsionaalset meelelahutust.
Meie partnerid on Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Balti Filmi- ja Meediakool, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, MTÜ Keskaegne Lihula.
Tean, et Eestis on mõisaomanikke ja institutsioone, kes samuti tegelevad baltisaksa ajaloo käsitlemisega, igaüks omal moel. See teema on nii lai ja huvipakkuv, et uurimist ja tegevust jätkub siin kõigile huvilistele.
Loomulikult nõuab sellise projekti elluviimine suurt kapitali. Ilmselt on väheusutav, et leiame kohe suure raha, mis võimaldaks meil kogu mõisakompleksi kordategemist. Teeme aga pingutusi, et saada pidevalt sammukese edasi lõppeesmärgi suunas. Nii on meil praegugi mitmed rahataotlused ja projektid töös. Taotleme raha Muinsuskaitseametilt mõisa fassaadi ja katuse kordategemiseks, „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest” Baltisaksa muuseumi I etapi alustamiseks. Norra avas toetusprogrammi „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes”, kust taotleme raha mõisaansamblisse kuuluva ajaloolise viinaaida renoveerimiseks.
Uued tuuled Hanila Muuseumis
Hanila Muuseumisse on tööle asunud energiline ja teotahteline noor naine, Helen Tuusti. Meie esimesed tööd sel aastal olid kogude inventeerimine ja esemete seisukorra hindamine. See töö on nüüd tehtud ja selgus, et enamus esemekogust vajab puhastamist ja konserveerimist. Selle töö korraldamiseks tulid meile appi Vabaõhumuuseumi etnograafid ja konservaatorid. Sellel suvel on Hanila muuseum suletud, et kõik vajalikud tööd suvekuudel tehtud saaksid.
Hanila Muuseumil on erakordselt hea etnograafiline kogu, millele tuleb leida uus ja värske kujundus. Loodame, et järgmisel kevadel avame muuseumis uue kaasaegse ekspositsiooni koos sinna juurde kuuluvate selgituste ja võib-olla ka mõne interaktiivse lahendusega.
Arvan, et sugugi kõik Lääneranna valla inimesed pole veel Lihula Muuseumi uut ekspositsiooni näinud. Kaugele ei saa ju sellel aastal minna, tulge ja kaege lähemalt. Sellel aastal on meil avatud ka kohvik nimega „Sakste kohvik”.
Soovin kaunist suve ja kohtume muuseumis!
Olete kõik väga oodatud!
PS. Meil on muuseumi kodulehel ka uus virtuaaltuur Lihula mõisast ja mõisamäest, ent näha saab kauneid vaateid kogu Lihulast kuni mereni välja. Tutvu sellega SIIN
Baltisaksa kunsti saal
Maheda tagavalgustusega maalid on grupeeritud seinale, mille ees on elegantsesse puidust mööblisse „uputatud” puutetundlikud ekraanid. Ekraanidel saab külastaja lugeda ja sirvida lisainfot kunstiteoste kohta. Kui külastaja valib talle huvipakkuva maali, muutub vastava maali tagavalguse värv intensiivsemaks. Samal ajal teiste maalide valgustus nõrgeneb. Nii tõstetakse huvipakkuv maal esile. Kui puuteekraan ei ole kasutuses, taastub kõikide maalide pehme tagavalgustus.
Ruumi keskel on 3 maast laeni vitriini, milles eksponeeritakse baltisaksa olulisi kunstiteoseid (skulptuurid, maalid) projektsioon-kihtidena (projitseeritakse peenikestele läbikumavatele plastpaneelidele), mis jätab külastajale hologrammi-efekti mulje.
Eesti mõisate saal
Ruumi keskel on Eesti kaardi kujuline pjedestaal, millele on asetatud kümne huvipakkuvama/kaunima mõisa 3D-„kristall”-kujud. Kui külastaja interaktiveerub mõisa kujuga (võtab kätte/puudutab/astub lähedale), kuvatakse vastava mõisa tutvustus klaas-paneelile, mis hõljub iga mõisa kohal.
Seina ääres elegantsetes vitriinides on eksponeeritud originaalmööbli elemendid. Vitriini sisemine valgus on dünaamiline ning valgustab mööblitükkide kaunimad detailid, liikudes ühelt teise juurde. Nii pööratakse külastaja tähelepanu detailidele, mis võivad tavavalguses tähelepanuta jääda.
Seintel on maalideks maskeeritud (pildiraamidega) puutetundlikud ekraanid, mis aktiveeruvad, kui külastaja astub ekraani ette. Ekraanidelt saab külastaja lisainformatsiooni, mis teda Eesti mõisate kohta huvitab.
Päise pilt: Lihula mõisa söögisaal. Foto: Kristina Kukk
