Piret Mäestu
Järelevalvespetsialist
Täna kummutame kümme enimlevinumat müüti ja valearusaama, mida inimesed toovad vabanduseks, kui küsida neilt, miks nad ei sorteeri või käitlevad jäätmeid valesti.
Olenemata sellest, kas tegemist on erakinnistu või riigimaaga, kehtivad seadused igale maatükile samaväärselt. Jäätmetekitaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Kui segaolmejäätmed viib ära koduõuelt lepingu alusel prügiveok, siis ülejäänud jäätmed (ohtlikud jäätmed, ehituspraht, mööbel, elektroonika jms) tuleb jäätmetekitajal endal lähimasse jäätmete kogumispunkti viia. Kodustes tingimustes on keelatud igasugune jäätmete põletamine (v.a kiletamata paber, papp ja immutamata puit) ning põhjendamatu jäätmete ladestamine (sh autoromude) oma koduõuel ja metsamaal.
Prügivedu ja prügikasti olemasolu kohustus ei ole seotud kinnisvara omaniku staatusega. Prügiveoleping peab olema jäätmetekitajal. Üldjuhul on jäätmetekitaja kinnistu omanik, kuid see ei pruugi nii olla. Näitena võib vaadelda üüripindu. Kui kinnisvara omanik annab oma vara üürile, siis maksab prügiveo eest üürnik, mitte üürile andja. Seega ei ole vahet, kas elatakse ämma, äia või hoopis tädi Maali kodus – kui kinnisvara seaduslik omanik ei ela antud pinnal, siis peab olema prügikast selle inimese nimel, kes seal elab.
Poes käid? Käid! – Järelikult tekib ka prügi. Prügi koguse suurus sõltub sellest, kui palju inimene tarbib. On neid, kellel tekib tõepoolest vähem prügi, aga ei ole neid, kellel üldse ei teki. Siinkohal tulebki karmilt endale silma vaadata ja mõelda, mida tegelikult prügiga tehakse. Prügi koht ei ole ahjus ega lõkkes, veel vähem looduses.
Põletada võib ainult kiletamata paberit, pappi ja immutamata puitu. Miks vanasti võis prügi põletada? Meenutage, et aastakümneid tagasi olid jäätmed oluliselt teistsugused. Plastpakendeid oli vähem kui praegu ning tarbimine samuti väiksem. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Samuti paraneb aasta-aastalt ekspertide teadlikkus, mida tegelikult jäätmete põletamine kaasa toob. Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et põletada ära plasti ja muude jäätmete põletamisel tekkinud ohtlikud ained. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil. Mõõtmised näitavad, et kodude korstnatest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul.
See ei ole vabandus! Jäätmete põletamine on ebaseaduslik tegevus ning ka karistatav. Alati on võimalus suurem prügikast muretseda või tihendada jäätmeveo graafikut, aga olgem ausad – mitte keegi ei taha vabatahtlikult rohkem raha maksta. Pigem tuleb mõelda põhjusele, miks prügikast liiga ruttu täis saab. Tõenäolisem põhjus, miks prügikast kiiresti täitub, on see, et tekkivat prügi ei sorteerita. Enamus prügi, mis tekib, on tegelikult pärit toidupoest. Sellest prügikogusest, mis koju veetakse toidupoest, on vähemalt 2/3 pakendijäätmed. Kui majapidamises ei ole pakendijäätmete sorteerimise harjumust, siis läheb ka 2/3 jäätmekogust segaolmejäätmete konteinerisse. Pakendijäätmeid saab igaüks tasuta ära anda, viies need pakendikonteinerisse. Seega on pakendijäätmete sorteerimisega võimalik vähendada segaolmejäätmete konteineri täituvust 2/3 võrra, mis omakorda tähendab ka vähem maksmist jäätmeveo eest.
Jah, tõsi! Iga talu kodutee otsas ei ole pakendikonteinerit ning ei ole mõistlik ekstra autot käima panna, et kogutud pakendeid ära viia – see on kütuse ja aja raiskamine. Mõistlik on pakendite äraviimine kombineerida muude sõitudega. Pakendikonteinerid asuvad üldjuhul seal, kus liigub võimalikult palju rahvast (kauplus, rahvamajad jne). Oma pakendid võite panna ükskõik millises asulas olevasse pakendikonteinerisse. Seega, kui on poodiminek, võtke ühtlasi ka oma pakendijäätmed kaasa.
Pakendikonteinerisse võib panna ainult puhtaid pakendeid. Seega, kui pakend on puhas (st toidujäätmed eemaldatud), siis ei lähe need ka kogudes haisema.
Puhas pakend ei tähenda seda, et pakendeid peab kuuma vee ja seebiga pesema. Sorteeritud pakendijäätmed peavad olema mõistlikult puhtad, et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem kvaliteet ning suurendada selle taaskasutusvõimalusi. Pakendi nn pesemisel tuleb lähtuda sellest, et sellega ei raisataks ülemäära teisi ressursse (vett, pesuvahendeid jt). Mõistlikult puhas tähendab suuremate jäätmete (näiteks toidujäätmete) eemaldamist pakendilt vähese veega. Suuremad jäätmed on silmaga nähtavad, nagu näiteks jogurt topsi sees. Samas ei ole soovitatav üle loputada näiteks tühja toiduõlipudelit, kuna see on juba mõistlikult puhas. Teatud pakendid ongi ülemäära määrdunud ning neid on keeruline puhastada, mistõttu soovitatakse need panna hoopis segaolmejäätmete konteinerisse (näiteks hambapastatuub).
Tegelikkuses pole see nii, sest jäätmekäitlusettevõtted sorteerivad prügi sorteerimisjaamades veel omakorda eraldi materjaliliikide (kile, kõva plast, metall, klaas jt) kaupa. Seega, kui prügiautojuht peaks juba sorteeritud jäätmed ühte autosse viskama, siis antud teoga põhjustaks autojuht ettevõttele hulganisti tööd juurde. Vaevalt, et sellise tööeetikaga autojuhti kaua tööpostil hoitakse.
Müüt nr 8.1: Aga ma olen oma silmaga näinud, kuidas segaolmejäätmete prügiauto tühjendab pakendikonteinerit.
Selliseid olukordi võib ette tulla, kuid ainult siis, kui keegi on toonud pakendikonteinerisse valejäätmeid (segaolmejäätmeid, lehtklaasi, elektroonikat jms). Kui pakendeid vedav prügiautojuht märkab, et pakendikonteinerisse on toodud valejäätmeid, siis ta ei tohi seda konteinerit tühjendada. Sellisel juhul antakse vallale teada, et pakendikonteiner jäi tühjendamata ning vald peab tellima eraldi segaolmejäätmete prügiauto pakendikonteinerit tühjendama. Seega on väga oluline, et pakendi- ja paberikonteinereid kasutataks sihipäraselt – neisse võib panna ainult pakendeid ja paberit.
Ei ole tõsi! Sõna klaas ja plast ajavad tihti inimesi segadusse. Jäätmete sorteerimisel tuleb lähtuda pakendi mõistest – pakend on mistahes materjalist valmistatud toode (klaas, plast, metall, paber), mida kasutatakse kauba hoidmiseks ja kaitsmiseks. Ekslikult arvatakse, et pakendikonteinerisse võib panna ka lehtklaasi ja plastmassist mänguasju. Lehtklaasi ja mänguasju ei kasutata kauba hoidmiseks ja kaitsmiseks, järelikult ei ole need ka pakendid.
