Matsalu rahvuspark on kui gurmee, mille nautimiseks on vaja õiget häälestust ja kohalolu

Keskkonnaamet tutvustab lühifilmidega Eesti rahvusparkide väärtusi. Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva tähistamiseks valmisid sel kevadel andeka filmitegija Ants Tammiku käe all lühifilmid kõigist kuuest Eesti rahvuspargist, nende seas ka Matsalust.

Eestis on küllaga imelist loodust, pea 23% Eesti pinnast moodustavad kaitstavad alad. Rahvusparkides hoitakse lisaks loodusele ka kultuuripärandit – seal saad kogeda, kuidas inimene on loodusega kooskõlas aastasadu toimetanud. Rahvusparkide filmid annavad vaatajaile inspiratsiooni, mida looduses tähele panna ja kuhu samme seada.

„Minu jaoks oli see projekt 10 aastase filmitegija karjääri juures kindlasti kõige raskem, õpetlikum ja silmi avavam. Pealtnäha lihtsate ilusate looduskaadrite taga on 75 000 km sõitu, üle saja võttepäeva ja mitu kuud monteerimist,“ sõnas lühifilmide operaator Ants Tammik.

Salapärane Matsalu

Filmi autor Ants Tammik toob Matsalu rahvuspargi puhul esile just salapära: “Matsalu oli mulle enne suhteliselt tundmatu väli. Asjasse süvenemata ja looduskaugele inimesele võib jääda mulje, et tegemist on ühe Lääne-Eesti põllumajandusregiooniga. On suured lagedad alad, mis tunduvad tühjad ja unustusse jäätud maad. Kui aga nendele lagedatele astud ja teedest eemale liigud, avaneb siin midagi Aafrika savanni ja Karjala tundra vahepealset, mis igal aastaajal on väga eri nägu. Lummav minimalism. Jääväli, veeväli, lopsaka rohu väli, nostalgilise heinamaa väli.”

Tammiku sõnul oleks Matsalu esimene koht, mida Eesti maastikest eri riigi maastikufotograafidele soovitaks. “See aga eeldaks fotograafilt kõrgemat kunstilist taset ja võimekust, sest Matsalu peidab ennast hästi,” ütles Tammik, kelle sõnul oli ta pooleteise filmimisaasta jooksul kohanud enam elusloodust just Matsalus. “Polnud üllatus, kui paadiga sõites vahtis põdrapere 5 m kauguselt, ilma et nad häiritud oleksid või näha 7 merikotkast ühel puurondil istumas,” ütles ta ja lisas, et külastaja peaks kindlasti käima ära mõlema poolesaare tipus, nii Saastna kui Puise on Tammiku sõnul idüllilised mereäärses paigad, kui vaiksel suveõhtul lihtsalt merepiiri vaadata.

Matsalu ei ole kiirtoidulaadne üliilus looduspaik, see on gurmee, mille nautimiseks on vaja õiget häälestust ja kohalolu!

“Vast kõige ilusam mälestus Matsalust oli mul ühel varajasel sügishommikul, kus kogu luht oli mattunud nii tiheda udu sisse, et kaameraga polnud mõtet filmida. Ma lihtsalt vahtisin. Oli totaalne vaikus, kuni üks hetk hakkas seljataga põõsastikus häälitsema mitusada rändel olevat värvulist. See oli väga pehme sädistamine, mis pigem tundus sosin, mida sosistasid sajad õrnad olendid üksteisele, arutades kes ma selline kummaline olen keset luhta,” meenutas Ants, “Matsalu ei ole kiirtoidulaadne üliilus looduspaik, see on gurmee, mille nautimiseks on vaja õiget häälestust ja kohalolu!”

Kaasatud said ka kogukonnad

Lühifilmide valmimisse olid kaasatud paljud Keskkonnaameti töötajad, kes puutuvad oma töös rahvusparkidega kokku. „Suur roll oli ka rahvusparkide kohalikel elanikel, turismiettevõtjatel ja teistel partneritel. Kaasatute ring on olnud lai, alates põllumeestest ja loomapidajatest ning lõpetades muuseumide, laulu- ja tantsurühmade ning noorte looduskaitsjatega,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse osakonna projektikoordinaator Nele Sõber, kelle sõnul tulid kõik osapooled ideega väga hästi kaasa.

„Augustikuus oli vaja otsida kohta, kus saaks filmida heinapalle ja nende peal turnivaid lapsi. Elades ise Matsalu rahvuspargis ei olnud mingit probleem seltskond kokku ajada. Helistasin oma naabrile ja küsisin, kas võib kasutada nende heinapalle. Samuti tegin üleskutse kodukandis elavatele peredele, kas võib nende lapsi laenuks võtta, et ronijate seltskond suurem oleks. Nii sündiski üks tore lõiguke laste müramisest heinapallidel,“ ütles Sõber.

Ka filmi autori sõnul oli kogukonnas tunda uhkust oma koha üle, mis on vast kõige tähtsam paiga elus hoidmisel.

Valminud lühifilme imekaunite kaadritega Vilsandi, Lahemaa, Matsalu, Karula, Soomaa ja Alutaguse rahvusparkidest saab vaadata Keskkonnaameti YouTube’i kanalil. Igast rahvuspargist kiirema, kuid põgusama ülevaate saamiseks on kanalil ka üheminutilised kokkuvõtted.

 

Päise pilt: Nele Sõber