Prügimajanduse pahupool

Piret Mäestu
Järelevalvespetsialist

Peaaegu iga päev pöördutakse valla poole kurjustavate kirjade või kõnedega, et miks vald sunnib küll inimesi prügiveoga liituma. “Mul prügi ei teki”, “Ma viin ise prügi jäätmejaama”, “Kas Te tahate rikastuda minu arvelt?” – need on põhilised seisukohad, millega korraldatud jäätmeveoga liitumata jätmist põhjendatakse. Prügimajandus ei ole vallale kohe kindlasti tuluallikas, vaid vastupidi. Hoolimata sellest, et vallaeelarvesse prügimajandusest tulu ei teki, kulutas vald eelmisel aastal prügimajanduse peale üle 50 000 euro. Seega, prügiveoga liitumise kohustus ei tulene kindlasti sellest, et vald sooviks kellegi arvelt rikastuda. Kohustuslik prügivedu on vajalik selleks, et kodus tekkinud prügi jõuaks edasiseks käitlemiseks õigesse kohta.

Küll oleks ju tore, kui suudetakse elada nii, et prügi üldse ei teki, ning kui tekib, siis on kõik inimesed nii kohusetundlikud, et viivadki prügi vastavasse vastuvõtukohta. Paraku on elu teistsugune. Aeg on näidata prügimajanduse pahupoolt, mis ehk tavapäraselt kõigi inimeste silmadeni ei jõua. Seega otsustasin panna kirja mõned näited, kuidas keegi kuskil meie kaunis vallas on toimetanud oma prügiga, et põhjendada, miks prügiveost ei saa vabastust põhjendusel, et mina viin oma prügi jäätmejaama.

Aastatega on küll prügistamine vähenenud, kuid paraku esineb seda ka täna. Segaolmejäätmeid, aga ka muud prügi (külmkappe, ehitusjäätmeid, vanarehve jms) leidub nii metsa all, kraavidest kui ka maha jäetud hoonete juurest. Kui segaolmejäätmed peab kodus oma prügikasti panema ning prügivedajale üle andma, siis muud jäätmed tuleb viia jäätmejaama. 2019. aastal avastasin tee äärest kraavist prügi, mille omanik õnnestus kindlaks teha. Seesama inimene oli varem väitnud, et temal prügi ei teki, ent nüüd võttis süü omaks ja loodetavasti tema prügi rohkem loodusesse ei satu.

Kahjuks jõuab valda väga sageli infot, et liigiti kogumiseks mõeldud jäätmete konteinerit on risustatud muude jäätmetega. Pakendi- ja paberikonteineritesse on toodud igasugu jäätmeid – kõige sagedamini tuuakse segaolmejäätmeid, elektroonikat, lehtklaasi, aga ka erinevaid plastjäätmeid (näiteks kelgud). Pakendikonteinerite risustamise taga on taas kord põhjus, et kodus ei ole prügikasti või see on liiga väikene. Selle asemel, et endale sobiva suurusega prügikast soetada või tihendada prügivedu, on viidud sorteerimata prügi pakendikonteinerisse, arvates, et see polegi nii halb mõte.

Mis aga juhtub pakendikonteineri sisuga, kuhu on lisatud segaolmejäätmeid?

Kui prügiautojuht tuvastab pakendikonteineris lisaks pakenditele ka muid jäätmeid, ei tohi ta antud konteinerit tühjendada. Tühjendamata konteiner hakkab aga peatselt üle serva ajama ning ümbrus on prügiga risustatud. Kõige nukram tagajärg jäätmete valesti sorteerimisel on see, et rikutud konteineri sisu tühjendatakse hiljem segaolmejäätmetena, seega satuvad need jäätmed üldjuhul prügilasse, mitte ringlusesse. Nii lähebki raisku tublide inimeste vaev, kes prügi korrektselt sorteerisid, kuna keegi otsustas pakendikonteinerit risustada. Jäätmete sorteerimisel tuleb jälgida konteineri peal olevat silti ning panna konteinerisse ainult neid jäätmeid, mis sildil lubatud. Kahjuks on pakendi- ja paberikonteinerite risutamine valejäätmetega väga levinud probleem.

Igaks suveks tuuakse Matsi randa segaolmejäätmete konteiner ning igal aastal kordub sama – konteiner saab kiiresti kodumajapidamistest pärit segaolmejäätmetega täidetud. Sama on paraku juhtunud ka kalmistutel asuvate konteineritega. Nii nagu ei tohi oma jäätmeid panna naabri prügikasti, ei tohi neid viia ka avalikus kohas olevasse jäätmekonteinerisse. Avalikes kohtades olevad segaolmejäätmete konteinerid on mõeldud ainult kohapeal tekkinud jäätmete jaoks. Avalikke konteinereid tühjendatakse samuti graafiku alusel nagu koduski, ning kui neisse tuua kodumajapidamises tekkinud jäätmeid, siis täituvad prügikastid oodatust varem. See aga toob kaasa prügikastide kiire täituvuse ning prügi kuhjub prügikasti kõrvale ja kandub tuulega laiali. Lahtine prügi on lisaks looduse reostamisele ka suureks ohuks metsloomade ja linde elule.