Jaak Valdre
MTÜ Spordiajaloo Klubi Alfred juhatuse liige
Alljärgnev artikkel näitab, et meie spordi(olümpia)ajaloos on avastamisrõõmu küll ja veel. Tihti taban end mõttelt, kustkohast on eelnevate põlvkondade spordiajaloolased küll need valefaktid võtnud? Nimelt avastasin arhiivmaterjale uurides, et eesti maadleja, olümpiapronksi omanik Roman Steinberg on tegelikult sündinud hoopis mujal, kui teatmeteostes kirjas, põnevaid fakte leidus aga teisigi.
Roman Steinberg sündis 5. aprillil (vkj 23.03) 1900 Massu vallas, Hanila kihelkonnas, Läänemaal (praeguse Lääneranna valla alal). Tema sünnikoht ja -aeg on kirjas EÕAK Uue-Virtsu Kristuse Sündimise koguduse meetrikaraamatus. Teatmeteostes on aga mehe sünnikohaks märgitud Tallinn.
Noore mehena osales Steinberg mereväe ekipaaži madrusena Vabadussõjas. Roman Steinberg hakkas maadlusega tegelema karskusseltsi Valvaja spordiosakonnas, 1921. aastast esindas ta Tallinna Sporti. Soomlasest treeneri Robert Oksa ühe andekama õpilasena võitis ta Kreeka-Rooma maadluses 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel keskkaalus (75 kg) pronksi. Ta osales ka 1921. aasta Helsingi maailmameistrivõistlustel, tuli kolmel korral Eesti meistriks: 1921. aastal keskkaalus, 1922. ja 1923. aastal poolraskekaalus (82,5 kg). Lisaks sai meistrivõistlustel kaks hõbedat: 1924. aastal keskkaalus ja 1925. aastal poolraskekaalus ning võitis auhindu spordiseltsi Kalev võistlustelt. Hiljem maadles Steinberg edukalt elukutselisena Soomes ja Rootsis.
Pariisi olümpiamängudel vedas Steinbergil loosiga. Avavoorus võitis ta A. Györffyt (Ungari) punktidega, siis jäi vabaks. Kolmandas ringis seljatas ta F. Pražky (Tšehhoslovakkia), neljandas võitis punktidega J. Domas’d (Prantsusmaa). Siis tuli üllatuskaotus G. Gorlettilt (Itaalia). Kuigi Steinberg võitis seejärel punktidega V. Fischeri (Austria), ei saanud ta pronksist enamat.
Teatmeteoste järgi suri laevamotoristina töötanud Roman Steinberg 16.04.1928 Tallinnas tuberkuloosi. Surmaaeg on aga täiesti vale. Ei tea, kust see on võetud?
Nüüd sellest, kuidas mina jõudsin Roman Steinbergi õige surmaajani. Spordiajaloo huvilisena hakkasin huvi tundma mehe matmiskoha vastu. Kusagilt ei õnnestunud aga seda leida. Arhiivimaterjale lugedes jõudsin ühe üllatava faktini – laevamasinistina töötanud Roman Steinberg Jaani poeg (snd 5.04.1900 Massu vallas) jättis 26.07.1928 deklareerimata neli pudelit konjakit, mille eest oli seitse nädalat (22.03.–10.05.1929) vahi all. Järgnesid pikad surmakuulutuste otsimised ajalehtedest. Alustasin 1929. aasta maist ja kui jõudsin 1939. aasta 22. maini – olin juba igasuguse lootuse kaotanud –, leidsin Päevalehest ja Uudislehest lõpuks kauaotsitud kuulutuse ning lühiteate:
Siis sain haudi.ee-st teada, et Roman Kivimägi (1900–1939) – 20. juulil 1938 sai nimede eestistamise käigus Steinbergist Kivimägi – on maetud Tallinna Siselinna kalmistule. Samas puhkab ka tema abikaasa Anette (1905–1967). Kalmistu kontoris selgus, et haua hooldajaks oli kuni 2009. aastani nende tütar Eike Tikerpuu (1929–2009), kelle viimne rahupaik on Tallinna Metsakalmistul oma abikaasa, soomepoiss Leenart Tikerpuu kõrval.
EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse personaalraamatust õnnestus leida järgmine märge: EÕAK Tallinna Issanda Muutmise koguduse liige Roman Kivimägi ja Anette Takk (snd Rosmann), Jaan Takki lahutatud abikaasa, abiellusid 10.12.1938.
Edasi tuli hakata otsima olümpiamaadleja sugulasi ja tuttavaid, et saada rohkem teavet tema elu kohta. Ega nende leidmine kerge polnud, kuid õnn oli seekord otsija poolel.
Valda Prink meenutas: “Roman oli minu tädimees. Ta suri 1939. aastal tuberkuloosi. Pärast sõda abiellus tädi Anette uuesti. Tema kolmandaks abikaasaks sai Romani kunagine töökaaslane ja sõber Aleksander Ringo. Käisin tädil ja täditütar Eikel päris sageli külas. Nad elasid Tallinnas Metalli tänaval. Kahjuks langes nende maja tuleroaks. Pärast tulekahju kolisid nad Laagrisse. Ükskord näitas Eike mulle oma isa diplomeid ja medaleid. Mäletan selgesti tules veidi kannatada saanud 1924. aasta olümpiadiplomit, medaleid ja muid auhindu. Kuna ma töötasin hambatehnikuna, siis palus täditütar mul tahmunud medalid ja väärismetallist spordiauhinnad puhastada. Poleerisin need taas läikivateks ja andsin talle tagasi.”
Roman Steinbergi olümpiamedal ja -diplom, olümpiamängudest osavõtjamedal ning teised spordiauhinnad on nüüdseks leidnud koha Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis.
MTÜ Spordiajaloo Klubi Alfred korrastas maadluse olümpiamedalivõitja 120. sünniaastapäevaks tema perekonna hauaplatsi ja paigaldas sinna uue hauakivi.
Tänu Lääneranna Vallavalitsusele osutatud abi eest!
