Veebruaris pahandas mitmeid Lääneranna valla elanikke Karuse kalmistu juures asuvate metsade majandamine. Liikusid jutud, et nüüd võetakse kalmistuesine lagedaks ning hävitatakse sajandeid kasvanud mets. Tegelikkus oli aga midagi muud.
Käesolevaks hetkeks on AS Timber oksjonikeskkonnas raieõiguse võitnud Pärnu metsafirma Vesmel OÜ lõpetanud Karuse kalmistu sissesõidutee ääres ettenähtud metsatööd, harvendusraied ja taamal väikesel metsaeraldisel ka uuendusraie. Tööd on teostatud vastavalt metsaseadusele ning metsanduse heale tavale. “Kuigi üldjuhul on meie ülesandeks peale raietööde lõppu tekkivate pretensioonide lahendamine, siis Karuse kalmistu puhul pidasime oluliseks andma omapoolse kommentaari ning kummutada levinud valeväited,” ütles Lääneranna Teatajale AS Timberi turundusjuht Ott Krigul, kes sukeldus arhiivimaterjalidesse, et anda kogu loole pisutki selgust.
Arhiivmaterjalide põhjal selgus, et 13. sajandist pärineva Karuse kiriku ja kalmistu ümbrus ei ole alati olnud sellise väljanägemisega, nagu tänased kalmistul käijad on harjunud. 1935 aasta kaartidel on näha, et kalmistu kõrval on märgitud kruusaaugu asukoht, teisisõnu karjäär. “Seda, et tegu pelgalt tänapäevases mõistes auguga ei olnud, tõendab fakt, et Karuse kalmistu kõrvalt kruusaaugust saadud kruusaga ehitati või remonditi samas kõrval looklev Risti-Virtsu maantee,” ütles Krigul, “Kuna 1935 aasta kaardil on kruusaauk ja kalmistu kõrvuti, võib järeldada, et vana aja inimesed olid tänapäevastest tolerantsemad ja kruusaauk ei ole seganud surnuaial käijaid.” Ilmselt oli kruusaauk kasutuses kuni sõja-eelse Eesti Vabariigi lõpuni, sest tänastele metsa inventeerimise andmetele tuginedes, on Karuse kalmistu ja kiriku ümbruse metsa tekkedaatumiks 1944 aasta.
1960. aasta nõukogudeaegsest topokaardist selgub, et kalmistust põhjapoole on tekkinud noor männik, lõunasse kaasik. Kalmistut ja kirikut ümbritsev ala on lage, samuti on veel selgesti eristatavad kruusaaugu jäljed kalmistule viiva tee mõlemal pool ääres.
Ligi 60 aastat hiljem, aastal 2019 selgub metsa inventeerimisest, et kalmistu ümber kasvavad enam kui 20 meetri kõrgused puud, on saanud küpseks metsaks ning hakkanud teineteist segama. Ajapikku võivad nad muutuda ohtlikuks ka kalmistukülastajatele. Kaaludes kõiki plusse ja miinuseid, otsustab Lääneranna Vallavalitsus taotleda Keskkonnaametilt metsa harvendamiseks metsateatist. Vastavad tööd kooskõlastatakse ka Muinsuskaitseametiga, misjärel korraldatakse oksjon. Kuna lank asub käidavas kohas, lisatakse raietööde teostajale mitmeid lisatingimusi, sealhulgas nõue pidada kinni linnurahust, teostada tööd teatud eraldistel saemeestega ning jälgida Keskkonnaameti poolt metsateatisel väljatoodud tingimusi raietööde teostamiseks. Vaatamata soovile ühelt poolt häirida kalmistu külastajaid võimalikult vähe ning teisalt majandada ohtlikuks muutuda võiv majandamata mets, satutakse siiski tugeva kriitikanoole alla.
Kuu aega hiljem ei tee Karuse kalmistu metsateost enam keegi juttugi, sest metsameestest on jäänud maha ilus parkmetsa meenutav lank. Tõsi, metsa all on veel mõnes kohas näha kerged jäljed, kuid need silub aeg. Ja seda kiiremini, kui me arvata oskame. “Metsa omanik peab tegema otsuseid, mis ei pruugi kõigile meeltmööda olla. Seetõttu võidakse sattuda ka põhjendamatu kriitikatule alla,” ütles Ott Krigul. Ta tõi välja, et sarnaselt kruusaaukudega, mille olemasolu võib inimeste jaoks tulla üllatusena, ei näe mõne aja möödudes treenimata silm Karuse kalmistu ümbruses ühtegi märki inimese loodusesse sekkumisest.
Arhiivmaterjalidega saab tutvuda AS Timberi blogist.
Seotud lood:
