Reedel, 21. veebruaril toimus Maaeluministeeriumis Eest Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Arvo Aller andis üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg kuulutas välja 2019. aasta parima piimakarja- ja lihaveisekarjakasvataja.
Parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis tänavu Aleksandr Virolainen osaühingust Vetiku S.T.
Parima lihaveisekarjakasvataja tiitli sai aga Lääneranna vallas tegutseva osaühingu Topi Mõis OÜ omanik Andres Vaan, kelle karjas on u 400 lihaveist, kellest ammlehmi u 140. Ettevõte tegeleb tõuloomade müügiga ning osaleb aktiivselt näitustel ja konkurssidel.
“Mõlemad laureaadid saab eeskujuks tuua oma suhtumise poolest ettevõtlusesse – nad on tihedas konkurentsis suutnud tootmist arendada ning lisaks tootmisnäitajatele on eeskujulik ka nende farmide heakord,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.
“Minule oli juba nominendiks saamine suur tunnustus, sest palju häid lihaveisekasvatajaid on Eestis veel. Parimaks valimine oli kindlasti ootamatu,” ütles Andres Vaan.
400-pealine kari limusiini tõugu lihaveiseid elab kolmes uues laudas, kus vägesid juhatab noor pere – peremees Andres Vaan, tema abikaasa Liinu ning varsti kaheseks saav poeg Jasper. Limusiini tõugu veiseid hakkas Andres Vaan kasvatama eeskätt tänu Leino Vessartile, tublile aretajale, kes tõi selle tõu Eestisse ja propageeris seda. “Temalt tulid meie tallu esimesed limusiini tõugu veised. Lisaks on limusiini tõug maailmas laialt levinud, kasvab kiiresti, on väga hea lihakusega ja efektiivne,” nentis Vaan.
Vaani sõnul on lihaveisekasvatus Eestis arenenud viimase kümnendiga väga palju: “Palju on toodud välisriikidest tõumaterjali, mis on aidanud tõsta karjade taset. Tänu paremale kvaliteedile on saanud lihaveiseid eksportida mitmetesse välisriikidesse.” Siiski möönab ta, et paar viimast aastat ei ole Eestis toimetavate lihaveisekasvatajate elu olnud kerge. “Toodangu hinnad on langenud viimaste aastatega, samas teame, et kulud kogu põllumajanduses, kaasa arvatud lihaveise sektoris on suurenenud, sealhulgas tööjõukulud, masinate hinnad, põllumaa ostu- ja rendihinnad.” Kõik see omakorda tähendab investeeringute edasilükkamist, üldse ära jätmist või halvemal juhul lihaveisekasvatuse ettevõtete lõpetamist.
“Ma arvan, et lihaveisekasvatuses on palju asju hästi tehtud, kuid kuna Eestis on siiski väga vähe lihaveiseid, siis paremate tulemuste ja hindade saamiseks võib aidata suurem koostöö tootjate vahel. Info- ja kogemuste vahetus aitab ühtlustada taset erinevate tootjate vahel ja sellega tõuseb lihaveiste kvaliteet,” ütles Vaan lõpetuseks.
