Laupäeval, 15. veebruaril tähistavad Lihula naiskoor Leelo, Lihula Kultuurimaja ja rahvatantsurühm Midli-Madli juubelihõngulisi aastapäevi suure ühiskontserdiga, kus ei puudu tänuavaldused, vahvad tagasivaated tehtule ning loomulikult laul ja tants.
Need, kes lähevad peole, saavad kindlasti väga toreda ülevaate piirkonna kultuuriajaloost. Need, kes ühel või teisel põhjusel ei saa üritusel osaleda, kuid sooviksid juubilaride tegevustest rohkem teada, saavad lugeda artiklite sarja, kus ei puudu kokkuvõtted ja põnevad faktid.
Artiklite sarja esimene, ülevaatlik lugu rullub lahti nüüd.
Lihula naiskoor Leelo – 75 aastat täis helisevat laulu
Lihula naiskoor Leelo loodi 1945. aasta märtsis. Suurearvulisena, 35–40 lauljaga alustanud koori kokkukutsumise ajendiks sai kolm aastat hiljem toimuma pidanud esimene üldlaulupidu. 1952. aastal reorganiseeriti see segakooriks, kuid naiste nõudmisel jätkati aasta hiljem siiski naiskoorina. Teine katse teha Leelost segakoor oli 1973. aastal, mis samuti luhtus ja sealt alates on tegutsetud järjepidevalt ainult naiskoorina.
Lähiajalukku ehk viie viimase tegutsemisaasta sisse mahub osalemine nii keeruka ja mahukarepertuaariga üldlaulupeol, 2016. aastal Lihula linnusemäel etendunud ooperis “Uku ja Venemuine”, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva avaüritusel Mihkli kirikus kui ka piikide murdmine Toomas Volli juhendatava tütarlastekooriga Argentum Vox “Suvenaabrite” telesaate salvestusel. Viimasest väljuti võitjatena!
“Selle viie aasta sisse jääb ka aeg, mil meist sai ühtäkki Pärnumaa kollektiiv ja otsustasime sel puhul teha tutvust oma uue kodumaakonna kirikutega. Kontserdid toimusid Tori ja Häädemeeste kirikus, aga ei jäänud unarusse ka koduvald ja helisema pandi Karuse kirik karusepäeva ja reformatsiooni aastapäeva puhul,” ütles naiskoor Leelo liige Kati Pilme, kelle sõnul on viie aasta jooksul käidud esinemas ka välismaal, täpsemalt Poolas, Valgevenes ja Makedoonias.
Käesoleval hooajal on naiskooris koos dirigentidega, kelleks on Ülle Tammearu ja Ave-Piia Rohtla, 32 liiget. Staažikaim liige naiskooris on Eva Kääramees, kelle hääl on neis ridades kõlanud juba 43 aastat. Koori keskmine vanus on 45 aastat, noorim liige on 16 ja varim 76-aastane. 26 tublit naist on näinud vaeva, et kasvatada tulevasi uusi liikmeid nii nais- kui meeskoorile. Vanaema uhket tiitlit kannab kollektiivis 14 liiget ja vanavanaema tiitliga võib uhkeldada üks laulja. “Kooriproovid toimuvad neljapäeviti Lihula kultuurimajas ja uued liikmed on alati oodatud liituma meie sõbraliku perega,” ütles Kati Pilme lõpetuseks.
Lihula Naiskoor Leelo 2019 aasta laulupeol. Foto: erakogu
Lihula Kultuurimaja – 30 aastat ilu, võlu ja valu
80ndatel, tekkis vajadus ehitada Lihulasse uus kultuurimaja, sest kultuurimaja vana hoone oli amortiseerunud ja ajale jalgu jäänud. Lihula sovhoosi direktor August Kallam valis välja tulevase kultuurimaja asukoha ja hakkas pidama läbirääkimisi projekteerimiseks, sest tegijatel tuli arvestada nii muinsuskaitse kui keerulise asukoha, aga ka kohaliku kogukonna vajadustega. Hoone projekteerijaks oli Rein Tomingas, sisekujundajaks Maire Kangro. 1984. aastal algasid arheoloogilised väljakaevamised, kaks aastat hiljem, oktoobris paigaldati nurgakivi. Kuigi Lihula kultuurimaja valmis 1989. aasta novembris, võttis mööbli, kardinate ja kaadri komplekteerimine omajagu aega ning seetõttu toimus hoone pidulik avamine 3. märtsil 1990. Aasta hiljem hinnati ehitist ENSV GRAND PRIX auhinnaga ja tunnistati aasta ehitiseks.
30 aastat on selles majas käinud vilgas tegevus – teatrid, digikino, kontserdid, festivalid, koolitused ja palju-palju muud. Esmaspäevast reedeni saavad majas kokku taidlejad: lauljad, tantsijad ja võimlejad. Maja saale rendivad ka asutused ja eraisikud erinevate sündmuste-tähtpäevade tähistamiseks. “Kuigi maal rahvastik väheneb ja on nutiajastu, siis meil ei ole põhjust külastatavuse üle nuriseda,” ütles Lihula Kultuurimaja direktor Tiina Lobja, “Eelmisel aastal külastas meie maja pea 20 000 inimest ning toimus kokku 408 sündmust.”
Lobja sõnul on maja 30 aastaga veidi väsinud: remonti vajaks kütte-, elektri- ja kanalisatsioonisüsteemid, väljavahetamist teatrisaali istmed ning parandamist ligipääsetavus, eeskätt liikumispuudega inimestele. Esimesed sammud hoone renoveerimiseks on siiski astutud – EASi toel vahetati hiljuti välja uksed-aknad. “Loodame väga, et lähitulevikus saame ka teised probleemid lahendatud,” ütles Tiina Lobja.
“Ükski kultuurimaja ei saaks toimida kultuuritegijate ja selle toetajateta. Siinkohal tahan tänada kõiki ringijuhte, taidlejaid, koostööpartnereid, vabatahtlikke, sõpru-tuttavaid ning loomulikult töötajaid – olge te tuhandest tänatud. Ilma teieta, teie toeta, tööta, loomingulise lennuta poleks seda kõike,” ütles kultuurimaja direktor lõpetuseks.
Rahvatantsurühm Midli-Madli – 20 aastat tantsulusti
17. veebruaril 2000 said Lihula kultuurimajas kokku aeroobikahuvilised neiud, naised ja noorikud. Üllatus oli suur, kui juhendaja Astrid Bork palus hoopis pastlad jalga panna ja rahvatantsu õpetama hakkas. Esimene ülesastumine oli juba sama aasta juunis Haapsalus toimunud XX ülemaailmsel meestelaulupäeval.
Esimestel aastatel tantsurühmal nime ei olnud, lihtsalt Lihula naisrahvatantsurühm. 2004. aasta üldtantsupeole registreerudes selgus, et rühmal peab olema ka nimi. Järjekordse tantsutrenni lõppedes ei tohtinud keegi enne koju minna, kui nimi olemas. Kerge see valimine ei olnud. Kõiksugu kummalistest pakkumistest jäi sõelale Midli-Madli!
20 tegevusaasta jooksul on Midli–Madlil olnud õnn osaleda kolmel suurel tantsupeol, kahel Eesti naiste tantsupeol ja teatetantsus, kus korraga tantsis maanteel 1–2 paari ja nii paare vahetades läbis üks tantsurühm 4–5 km. Midli-Madli naised on tantsinud pea kõigil Läänemaa tantsupidudel, käidud on kahel talvisel tantsupeol ning Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaa ühistel tantsupidudel. Lugematuid kordi on esinetud ka erinevatel traditsioonilistel tähtpäevadel ja sündmustel: Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel, jaanipäevadel, valla sünnipäevadel ja teistel piirkonna kultuuriüritustel. Midli-Madli tegutsemisaastatesse mahuvad ka kolm suurt vabaõhuetendust – 2000. aastal “Rootslaste häving Lihulas”, 2016. aastal “Uku ja Vanemuine” ning 2018. aastal “Saja-aastane öö”. Üheskoos Lihula naiskoori Leeloga on käidud kontsertreisidel Austrias, Leedus, Slovakkias ja Lätis.
2019. aasta hooaja alguse seisuga on tantsurühmas jalga keerutanud 44 tantsijat. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ajaks 2018. aastal oli tantsurühmal õpitud üle 100 tantsu ja esinetud üle 100 korra. Eesti Vabariigi 200. aastapäevaks on need arvud juba hoopis teised, sest tantsulusti Midli-Madlil jätkub!
Naistantsurühm Midli-Madli. Foto: erakogu
Päise pilt: Ain Saare
Seotud lood
