Reedel, 3. jaanuaril mälestatakse üle Eesti Vabadussõjas Eesti omariikluse eest võidelnuid. Lääneranna vallas toimub mälestusüritus Lihula Vabadussõja mälestussamba juures.
Mälestustseremoonial, mis algab kell 10.30, meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu. Üritusest võtavad osa Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii, Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa ringkonna ning Läänemaa noorkotkaste ja kodutütarde liikmed.
Lääneranna vallavalitsuse poolt asetab Lihula Vabadussõja mälestussamba jalamile pärja vallavanem Mikk Pikkmets.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ja hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti vabariigi kontrolli all ning ka edasistes lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Kuu hiljem, 2. veebruaril, kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, 3. jaanuari, on Riigikogu kuulutanud lipupäevaks.
Päise pilt: Reimo Reimer
