Uuest jäätmehoolduseeskirjast

Piret Mäestu
Järelevalvespetsialist

Lääneranna Vallavolikogu võttis tänasel istungil vastu Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirja, mis jõustub tuleva aasta algusest. Uus eeskiri on kooskõlas jäätmeseadusega ning mõjutab kõiki meie vallas elavaid, tegutsevaid või viibivaid era- ja juriidilisi isikud.

Kuivõrd jäätmete sorteerimine ja nende õige käitlemine, mis on üheks läbivaks teemaks uues jäätmehoolduseeskirjas, tekitab endiselt palju küsimusi, otsustasime koondada enamlevinud küsimused ja väited ühte artiklisse ning selles neile ka vastata.

Miks on jäätmehoolduseeskirja vaja?

Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on säilitada Lääneranna vallas puhas ja tervislik elukeskkond. Eeskirja alusel kinnitatakse valla territooriumil jäätmete käitlemise tingimused, mille järgimisel vähendatakse jäätmetest tulenevat keskkonnakahju. Tegelikult on jäätmete tekkimisel juba keskkonnakahju tekitatud toote tootmise ning selle transportimisega, seega on inimeste esmane kohustus hoopis tekkivate jäätmete hulka vähendada (näiteks eelistada ühekordsete kilekottide kasutamisele korduvkasutatavaid poekotte jne). Parimal juhul tuleks jäätmete teket üldse vältida ning eelistada näiteks liigsete pakendatud toodete tarbimisele lahtiselt müüdavaid tooteid. Kui jäätmete tekkimist ei ole võimalik vältida, siis tulebki neid käidelda vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

Mis on jäätmed ja kes neid tekitab?

Jäätmed on kõik asjad, mida inimesel ei ole enam vaja ning mille ta ära viskab, näiteks piimapakid, vanad telerid, remondi käigus välja vahetatud aknad, uksed, aga ka igasugused kilekotid jmt. Jäätmeid tekitavad kõik – nii eraisikud kui ka ettevõtted.

Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel igal aastal kokku u 430 000 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi-suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg.

Kõige rohkem on segaolmejäätmetes ehk sorteerimata prügis biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti koguda, oleks segaolmejäätmete maht palju väiksem.

Miks on vaja sorteerida?

Esmalt peab siinkohal rõhutama, et jäätmete liigiti kogumine ehk sorteerimine on kohustuslik kõigile majapidamistele Eestis. Sellest hoolimata sorteeritakse viimaste andmete järgi Eestis vaid 28,1% tekkinud olmejäätmetest.

Üks hea põhjus, miks kodus jäätmeid sorteerida, on rahaline kokkuhoid. Paljud pered on avastanud, et peale jäätmete sorteerimisega alustamist on vaja harvemini tellida jäätmete äravedu. Kuna mitmeid jäätmeliike võetakse jäätmejaamades tasuta vastu ja ka pakendijäätmete äraandmine on tasuta, siis on kokkuvõttes vaja jäätmete eest ka vähem maksta.

Neljaliikmeline pere tekitab aastas jäätmeid ligi 1600 kg ehk ~8000 liitrit. Kuna segaolmejäätmetest üle poole on biolagunevad (23% paber ja papp, 42% muu biolagunev materjal) ning ligi üks kolmandik on pakendid (klaas-, plast- ja metallpakendid), siis juba nende jäätmeliikide eraldi kogumisega tekib 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. Seega tekib perel, kes kogub eraldi vaid pakendi ja biolagunevad jäätmed 8000 liitri asemel 2500 liitrit segaolmejäätmeid aastas. Kokkuhoid on rahas mõõdetav.

Mida kodus liigiti sorteerida ja kuidas jäätmeid õigesti käidelda?

Kodumajapidamises tähendab jäätmete käitlemine seda, et elanikud koguvad jäätmeid liigiti ning segaolmejäätmed veab kinnistult või kokkulepitud kohalt ära jäätmeveo korraldaja. Kuni 31. augustini 2022 on Lääneranna vallas segaolmejäätmete vedajaks Ragn-Sells AS. Segaolmejäätmed on jäätmed, mis jäävad üle liigiti kogumisest, näiteks mähkmed, vatt, katkised lauanõud, CD-plaat, kassiliiv, pehmed mänguasjad jms. Liigiti tuleb koguda ja jäätmejaama või selleks ettenähtud konteinerisse viia järgmised jäätmeliigid: ohtlikud jäätmed, elektroonika, pakendijäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed, metallid, rehvid ning ehitus- ja lammutuspraht. Biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kodus. Täpsemad juhised jäätmete käitlemiseks on toodud tabelis.

Kes on korraldatud jäätmeveoga liidetud?

Kõik kinnistu omanikud, kelle kinnistul asub elukondlik hoone või eluruum, on korraldatud jäätmeveoga liidetud. See tähendab, et ka need kinnistud, kus parasjagu ei elata või käiakse üksnes suviti, on automaatselt liidetud korraldatud jäätmeveoga. Seega saadab jäätmevedaja Ragn-Sells AS kõigile kinnistu omanikele jäätmekäitluslepingu ja jäätmeveograafiku, mille alusel hakkab jäätmevedaja kinnistult või kokkulepitud kohast segaolmejäätmeid ära vedama. See aga ei tähenda, et mittekasutuses oleva kinnistu omanikud peaksid hakkama sunniviisiliselt kinnistut kasutama ja jäätmeid tekitama, vaid neil on võimalus vallavalitsuselt taotleda korraldatud jäätmeveost vabastust.

NB! Lääneranna vald tegeleb hetkel aktiivselt jäätmevaldajate registri korrastamisega, mis tähendab, et peatselt saadab jäätmevedaja kõikidele kinnistuomanikele, kes veel ei ole liitunud jäätmeveoga, jäätmekäitluslepingud.

“Mul ei teki jäätmeid!” ja “Minu kodutee on liiga auklik ja vajub läbi!” – Ei ole vabandus!

Korraldatud jäätmeveost vabastust on võimalik saada ainult sel tingimusel, kui kinnistu on täiesti kasutuseta. Aastaid tagasi oli lubatud vabastada korraldatud jäätmeveost ka kinnistu omanikke põhjendusel, kui nad kasutasid kinnistut vähe või nende kinnistule viiv sissesõidutee oli halvas seisus. Antud vabastus anti tingimusel, et jäätmevaldaja käitleb oma jäätmeid nõuetekohaselt ehk viib ise oma jäätmed jäätmete kogumispunkti või alalisse elukohta. Paraku aga antud süsteem ei toiminud. Paljudel juhtudel käideldi ja käideldakse ka praegu jäätmeid ebaseaduslikult – põletatakse, viiakse sorteerimata jäätmed pakendijäätmete konteinerisse või mujale avalikus kohas olevasse konteinerisse, visatakse metsa alla jms. Seetõttu kehtib kõigile kinnistu omanikele sama reegel – kui kinnistut kasutatakse, siis tuleb ka kinnistult segaolmejäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo korras. Nii on ka suvila omanikud liidetud korraldatud jäätmeveoga, kuid jäätmehoolduseeskiri annab neile võimaluse hooajaliseks vabastuseks, mis kestab 01. novembrist kuni 30. aprillini.

Viletsad teed on hajaasustuses pidev mure ning kui kinnistu omanikul ei ole võimalik teed korrastada, siis tuleb jäätmeveopäeval viia jäätmekonteiner teelõigule, kuhu on jäätmeveokil ligipääs. Alternatiivse variandina võib kaaluda ka statsionaarse jäätmemahuti hoiukoha või jäätmemaja ehitamist, kui selleks ruumi on ning kui tegemist on enda omandis oleva maaga. Kui kinnistuni viiv tee läbib kellegi teise maad, siis tuleb ehitustööde tegemisel maaomanikuga kokkuleppele jõuda. Samuti võivad naabrid ka ühiselt prügi koguda ehk kasutada ühiskogumismahutit.

Segaolmejäätmete ühiskogumismahuti kasutamise tingimused

Naabrid saavad esitada vallavalitsusele ühiskogumismahuti kasutamise tähtajalise taotluse naaberkinnistutel tekkivate jäätmete ühiseks kogumiseks. Vallavalitsus võib lubada ühiskogumismahuti kasutamist kõrvuti ja ületee asuvate naaberkinnistute korral ning erandkorras muul mõjuval põhjusel. Antud kokkuleppe sõlmimisel peab ühiskogumismahuti omanik, kelle konteinerisse naabrid jäätmed toovad, esitama vallavalitsusele üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks kirjaliku aruande ühiskogumismahuti kasutamise kohta. Antud aruande esitamata jätmisel tühistatakse ühiskogumismahuti kasutamise kokkulepe automaatselt ning kõik kinnistu omanikud loetakse taas üksikult korraldatud jäätmeveoga liidetuks. Minimaalsed ühiskogumismahutite suurused eramute kohta sõltuvalt ühiskogumismahuti kasutajate arvust on alljärgnev: