Selleks, et muuta Lääneranna Teataja sisu veelgi huvitavamaks ning kaasata selle valmimisse ka valla kodanikke, otsustasime alustada uue rubriigiga “Lugeja küsib, ametnik vastab”.
Esimesed küsimused laekusid ajalehe toimetusse kohe, kui paberlehed vastava üleskutsega lugejateni jõudsid ning kuivõrd mõlemad teemad olid toimetaja hinnangul niivõrd olulised, otsustati seekord vastata mõlema kodaniku küsimustele.
Julgustame siinkohal valla elanikke saatma oma küsimusi ka edaspidi Lääneranna Teataja toimetuse e-postile ajaleht@laaneranna.ee.
Miks ei saa ratastooliga inimesed Lihula Kultuurimajja ja millal see olukord paraneb?
Vastab Lääneranna valla abivallavanem Andres Annast. Lihula Kultuurikeskuse hoone on ehitatud aastal 1990, mil liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste normatiivid erinesid tänapäevast. 2018. aastal valminud Lihula Kultuurimaja rekonstrueerimise projekt näeb ette hoone ühele küljele puudega inimeste erivajadustega arvestava sissepääsu loomise. Praegu ei ole teada, millal rekonstrueerimistöödega alustatakse.
Kokkuleppel kultuurikeskuse personaliga on ratastooli kasutaval isikul võimalik siseneda hoonesse hoone tagumisel küljel asuvast uksest. Kultuurikeskuse direktori Tiina Lobja sõnul ollakse enamasti sellest teadlikud ning seda võimalust kasutatakse.
Loodusjõud näitasid Lõuna Eestis ja eriti Võrus, et meie infrastruktuur on võrdlemisi haavatav. See oli pisike kriis aga tegi palju pahandust. Toimunu ajendas esitama mõned küsimused, kuidas meie koduvallas analoogseteks loodusõnnetusteks valmis ollakse. Juhtunud aluseks võttes on küsimused järgmised:
1. Millistest tanklatest Lääneranna vallas on võimalik elektrikatkestuse korral kütust tankida?
Vastab Lääneranna valla kriisikomisjoni aseesimees Martin Tee: “Lääneranna vallas selliseid tanklaid ei ole, kuid lähim tankla, mis on varustatud alalise elektrigeneraatoriga asub Pärnus aadressil Laki 8 (Olerex).”
2. Kuidas on tagatud vee- ja soojavarustus valla tiheasustuspunktides elektrikatkestuse korral?
Vastab AS Matsalu Veevärk tootmisjuht Meelis Grichin: “AS Matsalu Veevärgil on olemas üks alaline generaator Lihulas ning 2–3 varugeneraatorit Märjamaal. Kõikides Matsalu Veevärgi pumbamajades saab vajaduse korral kasutada generaatoreid. Enamikel reoveepuhastusjaamadel on samuti olemas võimalus kriisi korral ühendada jaam generaatoritega.”
Kaugküttevõrk on Lääneranna vallas ainult Lihula linnas. OÜ Lihula Soojuse juhatuse esimehe Tõnu Teesaare sõnul on ettevõte varustatud generaatoriga. Siiski tasub märkida, et tarbijate radiaatorites oleva vee ringluse tagamiseks peavad tarbijatel üldjuhul omal olema generaatorid, mis hoiaksid pumbad töös. Teistes tiheasustuspunktides peavad korteriühistud või eramajade omanikud hoolitsema ise selle eest, et neil oleksid olemas varu voolu- või kütteallikad.
3. Kui kaua püsib üleval side ja andmeside operaatorite pakutavates võrkudes valla territooriumil?
Vastab Telia esindaja Raigo Neudorf: “Lääneranna vallas katab Telia mobiilsideteenuseid enam kui kümne mastiga. Kõigile mastidele on loodud mobiilse generaatori lisamise võimalus. See tähendab, et elektrikatkestuse korral oleme valmis olulisemaid tugijaamu toitma liikuvate generaatoritega. Lisaks on mastid varustatud akutoitega, mis elektrikatkestuse korral aitab hoida neid töös kuni paar tundi.
Vastab Elisa meediasuhete spetsialist Taavi Teder: “Elisas jälgitakse sidevõrku 24/7 ja tugijaama rikke ilmnemine on meile kohe näha. Sarnastes tormiolukordades on prioriteet tagada inimestele kõnelevi ja seepärast lülituvad Elisa tugijaamad elektririkke ilmnedes otse akudele ja säästurežiimile, et tagada võimalikult pikk kõnelevi kestvus. Suuremate rikete puhul on meil võimekus kohe reageerida ja selleks on meil spetsiaalne meeskond, kes vajadusel viib tugijaama üle generaatori toitele. Hiljutise Lõuna-Eesti tormi näitel võime öelda, et piirkondliku katkestuse puhul oleme suutlikud kõneteenust tagama rohkem kui viieks päevaks.”
Vastab Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri: “Kõikidel Tele2 tugijaamadel on olemas akud, mis elektrikatkestuse korral suudavad varustada tugijaama elektriga üldjuhul 2–4 tundi. Tele2-l on üle Eesti olemas ka tehnikute meeskond, kes saab vajadusel kiiresti tehnilist tuge pakkuda ning varustada kriisiolukordades olulisemad tugijaamad generaatoritega, mille abil tagatakse tugijaamade varustatus elektriga.”
Kõik sideoperaatorid tõid välja, et inimene saab sideteenuse katkestuseks valmistuda, varudes endale energiaallikaid (akud, patareid, akupangad), mille abil saab pikemaajalise elektrikatkestuse korral eri seadmeid töös hoida. Selleks, et ulatusliku elektrikatkestuse korral säästa oma nutiseadmete akut, tuleks seadmes välja lülitada funktsioonid, mis akut tühjendavad (WiFi-võrk, mobiilne internet jne). Samuti võiks kodus olemas olla patareitoitel raadio, kust sidekatkestuse ajal uudiseid kuulata. Lisaks toodi välja paar lihtsat põhimõtet, mille abil on võimalik mobiililevi kvaliteeti tõsta ka kehvades tingimustes: raadiosignaal levib alati paremini avarates ja kõrgemates piirkondade ning välitingimustes; kui hädaabikõne ei lähe läbi, siis eemaldada telefonist SIM-kaart või teha telefonile restart ning helistada hädaabisse enne PIN-koodi sisestamist.
4. Kas valla suuremad ja tähtsamad asutused (vallavalitsus, arstipunkt, kauplused jne) on selliste ootamatute asjaolude vastu kindlustatud avariisüsteemidega?
Vastab Lääneranna valla kriisikomisjoni esimees Mikk Pikkmets: “Kahjuks ei oma me hetkel infot selle kohta, kas vallas tegutsevatel arstidel või kauplustel on olemas varugeneraatorid, kuid Lääneranna Vallavalitsusel on üks generaator, mida saab kriisiolukorras kasutada.
Lääneranna vallas on loodud kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse liikmetele ka Kaitseliidu, Päästeameti, SA Pärnu Haigla, AS Matsalu Veevärk ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes hindavad riske ja vajadusel teevad Lääneranna Vallavalitsusele ettepaneku vahendite soetamiseks või tegevuste elluviimiseks.”
5. Kuhu hakatakse abivajajaid evakueerima, kui selleks vajadus tekib?
Vastab Lääneranna valla abivallavanem Andres Annast: “Lääneranna vald suudab hädaolukorras pakkuda ajutist peavarju 950 inimesele. Kokku on meie vallas seitse evakuatsioonikohta: Lihula lasteaed, Varbla, Virtsu, Koonga, Lõpe, Metsküla ja Kõmsi kool.
