Reedel, 25. oktoobril tähistati Lihula Kultuurimajas Lääneranna valla teist aastapäeva. Pidulikul kontsert-aktusel peeti kõnesid, anti üle käesoleva aasta kaunite kodude autahvlid ja tunnustati tänukirjadega silmapaistvate tegude eest valla eri piirkonna esindajaid.
Aastapäevapeole tuli kokku paarsada külalist. Tervitusi Pärnumaa Omavalitsuste Liidult ja Pärnu linna poolt andis edasi Andres Metsoja. Kirjaliku tervituse, mida saalis viibijatele valjusti ette loeti, edastas ka Põhja-Pärnumaa vald.
Pidulik koosviibimine algas Lääneranna Vallavolikogu esimehe sõnavõtuga, misjärel astus lavale vallavanem Mikk Pikkmets, kes andis ülevaate valla arengutest ja tõi välja, et tänaseks on ühinemislepingu lisa investeeringutest täielikult teostatud 7 ja teostamisel 13 objekti. Oma kõnes puudutas Pikkmets palju kõneainet pakkunud projekte nagu Lihula Gümnaasiumi spordihoone ja tänavalgustuse renoveerimine, selgitades seejuures tehtud otsuste tagamaid ja tutvustades edasisi arenguetappe. Vallavanem ütles oma sõnavõtus, et valla arendamiseks on oluline omavaheline koostöö, seda nii ametnike kui elanike ja ettevõtjate tasandil ning kutsus kõiki üles andma märku, kui miskit vajab tegemist või erilist tähelepanu. “Kui võrrelda uue valla arengut lapsega, siis tõesti esimene aasta kulus maailma avastamisele ja arusaamisele kuidas ja mis peaks toimuma. Teisel aastal oleme juba jalad alla saanud ja astume õiges suunas. Katsume selle valla siis järgnevatel aastatel ka jooksma saada,” ütles Mikk Pikkmets lõpetuseks.
Sõnavõtud peetud, tuli kätte aeg tunnustada tänukirjadega silmapaistvate tegude eest valla eri piirkonna esindajaid.
-
- Jaanus Getreu – tänukiri jalgpalli edendamise ning sportlaste silmapaistvate saavutuste eest
Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi, mille tegevjuht-treener Jaanus Getreu on, tähistab tänavu 25. aastapäeva. Veerandsaja aasta jooksul on Jaanuse käe all treeninud üle 2000 tüdruku-poisi ja Eesti noorte meistrivõistlustel on mänginud pea 40 noortevõistkonda. Lisaks jalgpalli edendamisele tegeleb Jaanus Getreu ka kergejõustiku populariseerimisega. Muide, Jaanus Getreu oli see inimene, kes tänavu taastas kümmekond aastat tagasi soiku jäänud Pärnumaa meistrite selgitamise jalgpallis ja seda nii meeste kui naiste arvestuses.
-
- Eha Raja – tänukiri seltsi- ja rahva kultuurielu pikaajalise edendamise eest
Eha Raja on Värtna tantsuõpetaja ning tänavu 15. aastapäeva tähistanud Hanila Laulu- ja Mänguseltsi juhatuse liige ja eestvedaja. Tema lähedased iseloomustavad teda kui aktiivset, seltskondlikku ja toredat naist, kes võtab enda kanda erinevate vahvate ürituste korraldamist ja saab sellega suurepäraselt hakkama.
-
- Mare Paarasma – tänukiri hariduse ja kodukoha kultuurielu korraldamise eest
Mare on pikaajaline Lõpe ja tänavu 100. aastapäeva tähistanud Koonga koolide direktor, tema lähedased ütlevad, et ta on tõeline maa sool kelle vedada on mitmed piirkonnas üritused. Mare on aastaid korraldanud piirkonna kaubamärgiks kujunenud Mihkli laata.
-
- Saulepi Külaselts – tänukiri panuse eest külaelu edendamisel
Saulepi Külaseltsi on võtnud enda kanda naabruskonna üheksa küla külaelu edendamise. Saulepi Seltsimajas toimuvad erinevad töötoad ja koosviibimised. Iga-aasta korraldab külaselts jaanipidusid ja kodukandipäevi. Piirkonna silmapaistvaim koht on vaieldamatult Kulli kiigeplats, mida on täiendatud pea iga-aastaselt. Kohaliku omaalgatuse programmi finantseerimisel on soetatud mobiilne korvpallikonstruktsioon, jalgpalliväravad ja discgolfikorvid. Eesti külaliikumise kodukant toetusel sai ülemöödunud suvel EV 100 raames paigaldatud külaplatsile välijõusaal ning mullu välipinksilaud. Lastele on olnud väga atraktiivseks tõmbenumbriks külaplatsil seisev lennuk, mille “pilootideks” saavad olla kõik, kes soovivad.
-
- Lihula Gümnaasium – tänukiri Lihula Gümnaasiumi 77. lennu ettevõtlikkuse ja koostöö eest abiturientide heategevusliku balli korraldamisel
Selle õppeaasta suursündmus, milleks valmistudes ei osanud keegi ette näha nii südantsoojendavaid tulemusi. Koolinoored said hakkama millegi nii suurega, mis väärtuselt annab igale korraldajale ja osalejale ellu kaasa võib-olla rohkemgi kui koolitunnis õpitud teoreemid ja valemid. Kooli õpilasesindusel oli idee korraldada 77. lennule meeldejääv viimase koolikella päev. Et nende päev aitaks kaasa õnnetus olukorras eakaaslase elukvaliteedi parandamisele, anti sündmusele heategevuslik mõõde. Abivajajate kohta otsiti teavet telesaate “Inglite aeg” toimetajatelt. Kõige enam kõnetas noori 16-aastase Türi poisi Rasmuse lugu, kellega juhtus 2018. aasta suvel traagiline õnnetus. Peakorraldajad käisid Rasmusega kohtumas ning kui pere oli nõusoleku andnud, asuti sügava sisuga pidu korraldama. Toimunut kajastati nii ajakirjanduses kui ka televisioonis. Uhkustundega saame rääkida meie koolinoorte ettevõtmisest ning kiita iga peokülalise ja kaasamõtleja panust! Teadupoolest tunnustati Lihula Gümnaasiumi “Heategevuslik viimase koolikella ball” Haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” edulugude konkursil võitjaks kategoorias “Parim koostöö partneriga”.
Lääneranna kaunimad kodud esitatakse maakonna hindamiskomisjonile
Tänukirjade jagamine jätkus valla kaunite kodude tunnustamisega. Kategoorias elamud tiheasustuses said tunnustuse Virtsu alevikus aadressil Linnamäe tn 3 asuva kinnistu omanikud. Maakodudest tunnustati Maru kinnistut, Keemu külas ja Ööbiku kinnistut, Tõusi külas. Kortermajade kategoorias märgiti ära Lihula linnas asuva Pärna tn 6 korteriühistut. Sotsiaal-, äri- ja tootmishoonetest said tänavu tunnustuse Oidrema mõis ja Sepa-Jaani Puhkeküla. Kõikidele tunnustuse saajatele antu üle tänukiri ja Ain Saare poolt kujundatud ning Kõmsil tegutseva ettevõte K.Met AS valmistatud autahvel.
Heakorrakomisjoni esimees Tiina Lobja kutsus kõiki saalis viibinuid märkama ilu meie ümber ning esitama tunnustust väärivaid kinnistuid ka uuel aastal toimuval konkursil. “Käesoleva aasta võitjad esitame me tuleval aastal maakondlikule hindamiskomisjonile, kes saab omakorda esitada need konkursile “Eesti kaunimad kodud”, kus auhindu annab üle Vabariigi President,” ütles Lobja.
Koos loome tugeva valla
Pidulikud sõnavõtud peetud, tänukirjad ja autahvlid jagatud, paluti lavale Marek Sadam ja Tõnu Laikre. Kirbla külaga tihedalt seotud Sadam on suurepärane esineja, kes pani erilise pingutuseta saalitäis rahvast endaga kaasa laulma. Muusikaliste etteastete vahel rääkis ta koostegutsemise olulisusest, teineteise märkamisest ja tunnustamisest.
Südamliku ja hingepuudutava kontserdi lõpetuseks lauldi üheskoos regilaulu, mis Sadama sõnul pidi tooma nii lauljatele kui vallale palju raha. Kas see ka täide läheb, näitab aeg.
