Rein Kruusmaa
Arendus- ja hankespetsialist
Käimasolevad tänavavalgustuse ehitustööd on põhjustanud Lihula elanikele ajutisi ebamugavusi, tekitanud küsimusi ja loonud ilmunud ajaleheartiklite võimendusel segadust, nii et teema vajab veel kord selgitamist.
Miks tänavavalgustust ei uuendata olemasolevates asukohtades ja miks korteriühistute õued jäävad pimedaks?
Pisut taustast ja tänavavalgustuse rekonstrueerimise vajadusest üldiselt.
Lihulas ega ka mujal Lääneranna vallas ei ole varasemalt, välja arvatud mõned erandid, tänavavalgustuse süsteeme iseseisvate süsteemidena välja arendatud. Neid on arendatud kas elektrivõrgu liinide baasil või paigaldatud nõukogude ajal ametkondliku elamufondi elamutele hoovide valgustamiseks.
Süsteemi uuendamise eesmärk on lisaks valgustite väljavahetamisele asendada need efektiivsemate ja kestlikematega, tagada süsteemiga selle põhieesmärk: luua liiklejatele tingimused tänavatel turvaliseks liikumiseks. Tänavavalgustus, siinkohal rõhk sõnal “tänava”, ei pea võimaldama aovalguses kohvilaua taga lehte lugeda ega valgustama maja ees parkivaid sõidukeid. Energia ületarbimise ajastul peame pigem vältima ülevalgustamist, valgusallika räigust ja atmosfääri suunduvat valgusreostust.
Elektrivõrgud, mille postidel väljavahetatavad valgustid põhiliselt paiknevad, pärinevad ajast, mil maa kuulus kõigile ja liinid kulgesid ajastule omaselt kõige otsemaid teid pidi. Nii paikneb renoveerimisele kuuluv valgustus juhuslikes kohtades, näides tänu võimsatele lampidele tõhus, kuid ei täida oma eesmärki. Tänaseks oleme elanud uues ajastus ligi kolmkümmend aastat ja aeg on lisaks tolleaegse taristu tehnilisele kaasajastamisele uuendada ka mõtteviisi. Valgustus peab olema tõhus ja vastupidav ning täitma oma eesmärke – nendest põhimõtetest lähtudes me arendusplaane ellu viimegi. Kohtades, kus me täna tänavavalgustuse projekti käigus valgustust paigaldada ei saa, aga selle järele on vajadus, paigaldame valgustid hiljem.
Mida, millal ja kui palju ehitatakse?
Tänavavalgustuse projekteerimise aastal (2016 – toim) oli Lihulas seis järgmine: rekonstrueerimist vajas 176 tänavavalgustuse punkti, sealhulgas 45 valgustit asutuste territooriumitel (kool, lasteaed jms), ning 17 uut LED-valgustit Tallinna mnt ja Lasteaia tänaval. U 40 valgustuspunktis olid valgustid kas demonteeritud või ei töötanud. Eraomanike maal paiknes 45 valgustuspunkti, nendest vallale kuuluvatel postidel 25 lampi ja Imatra Elekter AS postidel 20 lampi. Osad nendest olid korteriühistute hoovialadel, enamik siiski teede ääres kruntidel.
Pärast eelprojekti hinnati Lihula linna olemasoleva tänavavalgustusega kaetud ala valgustusvajaduseks 397 lampi. Sinna alla ei kuulunud piirkonnad, kus tänavavalgustus üldse puudus või kuhu nn tihendamisreegli alusel ei olnud võimalik valgustust laiendada. Nimelt toimub tänavavalgustuse arendamine lisaks valla omafinantseerigule tugirahastuse toel – ja just viimane seab rahastusele oma reeglid. Täna tehakse töid Lihula linnas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatava projekti alusel. KIKi programmi eesmärk on olemasoleva tänavavalgustuse rekonstrueerimine, et vähendada CO2 emissiooni, mitte puuduoleva väljaehitamine. Projekti raames on lubatud paigaldada Lihulasse, Kirblasse ja Tuudile kokku vähemalt 301 valgustit.
Projekti järgi ei ole lubatud ehitada tänavavalgustust sinna, kus seda kunagi pole olnud. Kohtades, kus tänavavalgustust renoveeritakse, on lubatud uute valgustuskohtade paigaldamine vaid 10% ulatuses. Lisaks peab tänavavalgustus vastama kehtivatele normidele. Võttes arvesse eelpool mainitud tingimusi, ei saa me antud projekti raames rekonstrueerida korteriühistute valgustust, see on ka põhjus, miks me ei saa lülitada rekonstrueeritud kilpi neid tänavavalgustuse kaableid, mis ei vasta tehniliselt olemasolevale projektile.
Vanasti oli valgustus valgem. Kas see vastab normidele?
Tänavavalgustuse projekteerimisnormid annavad ette suure hulga tehnilisi nõuded valgustusele ja valgustitele. Nagu eelpool nimetatud, on nii KIKi kui ka meie eesmärk efektiivne tänavavalgustus ning just seetõttu ei ole projektiga valgustust üle normeeritud, vaid on tagatud kvaliteet ja efektiivsus.
Valgustite tõhususeks on määratud minimaalselt 140 lm/W, valgusvärvuseks (-temperatuuriks) 4000 kelvinit, mis tagab erinevalt vanadest kollastest lampidest pimadas objektide loomuliku tajutavuse. Värvi edastusindeksiks (CRI) määrasime vähemalt 80 ja valgustite toimivusajaks 100 000 tundi.
Iga valgusti on eelhäälestatud ja hämardub madala kasutusvajadusega ajal vastavalt programmile:
| Aste | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| Võimsus [%] | 100% | 70% | 40% | 100% | 0 |
| LIHULA PEA | ON | 24.00 | 02.00 | 6.00 | OFF |
| LIHULA KÕRVAL | ON | 22.00 | 24.00 | 6.00 | OFF |
| ÜLEKÄIGURADA | ON | OFF | |||
| KIRBLA | ON | 22.00 | 24.00 | 6.00 | OFF |
| TUUDI | ON | 22.00 | 24.00 | 6.00 | OFF |
Lihtsamalt lahti seletatuna tähendab see seda, et tänavavalgustus lülitub õhtul sisse astronoomilise kellaaja järgi, töötab kuni südaööni täisvõimsusel ja hämardub märgitud kellaaegadel säästurežiimi. Hommikul kell 6.00 lülitub sisse täisrežiim ja päikesetõusul valgustus kustub. Ülekäiguradasid ei hämardata.
Miks linnas osa valgustust ei põle?
Tegemist on tehniliste põhjustega. Osades kilbipiirkondades on tulnud vanad kilbid demonteerida ja seetõttu uus veel ja vana enam ei põle. Uusi lampe ei saa osades kohtades paigaldada Imatra demonteerimata õhuliinide tõttu. Probleem on Pärnu mnt kilbipiirkonnas, kus vana kilp tuli eemaldada kergliiklustee ehituse tõttu, Tallinna mnt Jaama tn kilbipiirkonna osas ja Soo-Allika kandis. Oleme teinud ajutisi ühendusi kilpide võimsuste piires, kuid kõiki alasid korraga veel valgeks ei saa.
Miks ei mahtunud Telset tänavavalgustuse kaevikusse?
Oleks mahtunud küll. Kõik legaalseid võrke omavad võrguettevõtjad olid koostöölepingusse oodatud ja lubatud. Lepingusse tulid Imatra ja Prodigi, Telia loobus. Telset, nagu ka teised, teadsid tänavavalgustuse projektist vähemalt 3 aastat enne selle algust, kuid ei võtnud vaevaks oma võrku legaliseerida. Miks, seda ei oska vallavalitsus kommenteerida. See, et ettevõtja oma klientidele lepingu ülesütlemise põhjuste osas valetab, on häbiväärne. Imatra, kelle poste mööda Telseti traadid jooksid, teavitas meie andmetel Telseti lepingu lõpetamisest juba kevadel.
Mis saab edasi?
Ehitustööde põhimaht peaks valmima tähtaegselt ehk 19. novembriks 2019. Tööd on käimas Soo ja Põllu tänaval. Tuleval nädalal (artikkel on kirjutatud 10. oktoobril) jätkatakse Pärnu maanteel, Valuste põigul ja Tallinna maanteel. Pärnu maantee rajatava kergliiklustee lõigul saab valgusteid paigaldama hakata peale asfalteerimistöid, mis toimuvad eeldatavasti oktoobrikuu eelviimasel nädalal.
Kuna Lääneranna Vallavalitsus planeerib lisa- ja muudatustööde kaudu paigaldada täiendavalt valgustust Kalmu, Veski, Ristiku, Staadioni, Raudtee tänavale, Pärnu maanteele ning Pioneeri tänava ja gümnaasiumi vahelisele jalgteele, kokku kuni 50 valgustit, siis pikendatakse tõenäoliselt lepingu tähtaega kevadeni. Pikendamine on vajalik ka haljastuse taastamiseks mõistliku aja planeerimiseks.
Mõningaste takerdumiste tõttu on ootamas Valuste tee ja Piiri tänava tänavavalgustuse paigaldus, mis toimub Piirimäe tootmisala arendusprojekti kaudu. Pakkuja mittevastavuse tõttu kvalifikatsiooninõuetele tuli hange tühistada ja korraldada uus. Seetõttu viibib tööde algus pisut, aga suure tõenäosusega on tuleva aasta sügiseks valged ka need Valuste tee 17 ja Piiri tänava 24 valgustit.
Seniks soovin kõigile kannatliku meelt, sest eesmärk on meil kõigil ühine – muuta elu meie vallas paremaks ja turvalisemaks. Kandke helkurit ja teinekord, kui on käimasolevate tööde-projektide kohta küsimusi, pöörduge vastuste saamiseks julgesti vallavalitsuse poole.
Päise pilt: Pixabay.com
