13.-14. septembril toimus Häädemeeste vallas, Lepanina Hotellis Ranniku matkaraja projekti pidulik lõpetamine ning ühtlasi 1200 km pika Balti Ranniku Matkaraja avamine. Kohal olid lisaks projekti partneritele ja ajakirjanikele ka matkaklubide ning turismiga tegelevate organisatsioonide esindajad. Konverentsil tutvustati projekti raames ellu viidud tegevusi ning räägiti matkaraja arendamise edasistest plaanidest. Konverentsile järgnes ligi 250 osalejaga ühine matkafestival, millega kuulutati rada ametlikult avatuks.
2017. aastal alustasid kaheksa Eesti ja Läti partnerorganisatsiooni Ranniku matkaraja (“Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia-Estonia” – ingl. k, toim) projekti elluviimist. Ligi kolme aasta jooksul kaardistati, märgiti maha ning matkati läbi kogu 1200 km pikkune rada, mis algab Läti-Leedu piirilt, Nida külast, kulgeb nii mööda liivast kui ka kivisemat rannaäärt, mööda mereäärseid metsasid ja kalurikülasid ning lõpeb Tallinna Sadamas. Ranniku matkarada on osa Euroopa pikamaamatkarajast E9. Sellele marsruudile jääb üle 500 kultuuri-, loodus- ja ajaloopärandi vaatamisväärsuse.
Elu ei ole raske, kui sa matkad
Reedel peetud konverentsil rääkis projekti juhtpartner Läti Maaturismi Ühenduse „Lauku Celotajs“ esindaja Asnāte Ziemele Ranniku matkaraja projekti suurimast väljakutsest, milleks on raja märgistuse hooldamine, aga ka kogu marsruudi populariseerimine.
Ranniku matkaraja täielikult läbi matkanud Juris Smaļinskis rääkis loodud marsruudi teekonnast kasutades ülivõrdeid. Teda köitis Eesti ja Läti ilus loodus ning ajaloopärandi vaatamisväärsused: lindude rohkus Matsalu rahvuspargis, kaunid rannad ning majakad. Matka käigus tutvus Juris paljude toredate inimestega, kes valmistasid talle positiivseid üllatusi. Näiteks Varbla piirkonnas kostitati matkalisi pannkookide ja sooja teega. “Elu ei ole raske, kui sa matkad,” lõpetas Juris oma ettekannet.
Sloveeniast pärit noormees, Lovro Tacol, kes mõned päevad varem lõpetas kõnealuse matkaraja otsast-lõpuni, kiitis Eesti Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) eeskätt selle eest, et meie kodumaal on nii palju avalikke telkimiskohti. “Kujutage ette, kui olete läbinud päeva jooksul 20-30-40 kilomeetrit ning jõuate lõpuks sihtkohta, kus on ees ootamas WC, grillimiskoht ja kuivad puud, no mis sa veel oskad tahta,” oli Lovro positiivselt üllatunud. Psühholoog ja harrastusteatri näitleja Tacol oli vaimustunud eestlaste külalislahkusest, kes kutsusid ta enda juurde ööbima, pakkusid süüa ning sauna.
Reedel peetud konverentsi lõpetas meeleolukas seiklus. Kohalviibinutel tuli jagada end meeskondadesse ning läbida üheskoos GPS seadme abil etteantud punktid. Neis punktides olid oskuslikult peidetud küsimused Ranniku matkaraja kohta, vastused millele tuli osalejatel leida kasutades enda nutitelefone. Lühikese tunniajase matka jooksu said kõik asjaosalised tunda omal nahal nii vihma, päikest kui tuult. Ka maastikud olid sama vaheldusrikkad kui Ranniku matkarajal: mets, rand ja heinamaad vahetusid hooldatud murualadega. Need, kelle jaoks käis seiklus nii-öelda mõisa peale, pidid lühemaid teid valides ületama ka takistusi – kraave ja purdeid.
250 matkaselli
Laupäeval kogunes Lepanina hotelli juurde ligi 250 vahvat matkaselli, kes kõik põnevusega ootasid Ranniku matkaraja ehk Jūrtaka, nagu seda läti keeles kutsutakse, avamist. Kohale tuldi kogu perega, kassas ka neljajalgsed sõbrad. Noorim osaleja, 6-aastane Edgars, ütles hiljem Ainaži linnas peetud matkasõprade kokkutulekul, et päev oli tore ning küsimusele, kas varsti läheb noormees uuesti matkama, vastas ta: “Võib-olla veidi hiljem.”
Matkafestivalil osalenud leedulannad kinnitasid kui ühest suust, et annavad endast parima, et sarnane teekond saaks kiiremas korras märgitud ka Leedus. Projekt on juba töös ning esimesed kokkuleppedki sõlmitud, mis tähendab, et peagi saab üle 5000 km pikkune teekond Portugalist, Cabo de Sao Vicente neemelt Poola Braniewo linnani ühendatud ka Eesti-Läti Ranniku matkarajaga.
Kuuskümmend päeva täis põnevaid avastusi
Ranniku matkarada on jaotatud kuuekümneks päevamatkaks. Lätis liigub matkarada peamiselt mööda liivarandu, kohati kiviseid randu ja lühemates matkades ka mööda mereäärseid niite. Rannikuäärsetes metsades on sissetallatud rajad ja väikesed teed. Mõnedes etappides võib liiv olla nii pehme, et kõndimine on raskendatud, kuid tõelisele matkasellile on see vaid mõnusaks väljakutseks.
Eestis liigub ranniku matkarada piki merekallast ~100 km, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannajoon keeruline ja koosneb paljudest neemedest, poolsaartest, märgaladest, roostikest, luhamaadest, laguunidest ja madalatest lahtedest, nii et ülejäänud ~500 km saab läbida mööda rannikuäärseid radu, teid ja autotee serva.
Linnades ja asulates kulgeb ranniku matkarada mööda kõnniteed. Rannikumaastik on üldiselt tasane ning ranniku matkaraja suurem osa on merepinnale väga lähedal.
Panku leiab Lätis Strantest kuni Ošvalkini ning Staldzene ümbruseni, nagu ka Vidzeme kivisel rannikul, samas kui kaljumoodustisi saab näha Harjumaal Tallinna lähedal.
Marsruut on läbitav igal aastaajal.
Ranniku matkaraja projekti eestvedajad kutsuvad üles avastama kauneid kohti nii oma kodukohas, kui mujalgi. “Alusta matkamist ja tule rajale kus iganes soovid ja lõpeta, kui jaks otsa saab, et siis varsti taas uue hooga tagasi tulla,” seisab üleskutse Ranniku matkaraja kodulehel www.coastalhiking.eu/et.
Lääneranna vallas saavad huvilised matkata suisa kaheksa päeva järjest Vaiste külast Kasari sillani. Ligi 132 km pikkusel teekonnal läbitakse sellised suuremad asulad nagu Saulepi, Matsi, Varbla, Pivarootsi, Virtsu, Salevere, Metsküla, Lihula, Penijõe ja Kirbla. Tee peale jäävad mitmed avastamist väärt kohad: Matsi rand, Uue-Varbla muuseum ja mõisahoone, Pivarootsi tuulik ja mõis, Virtsu vasallinnuse varemed ja harrastusmuuseum, Salevere Salumägi, silmaallikas ja loovkoda, Lihula mõis ja linnuse varemed, Penijõe mõis ning Kirbla kirik. Teekonnal läbitakse Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealad ning Matsalu rahvusparki.
Ranniku matkaraja projekti eestvedajad on Eestist MTÜ Lääne-Eesti Turism ja MTÜ Eesti Maaturism ning Lätist Kurzeme, Vidzeme, Saulkrasti, Salacgriva, Carnikavas omavalitsused ja Läti Maaturismi Ühendus „Lauku Celotajs“, kes on projekti juhtpartneriks. Projekti tegevustesse on Eesti partnerid kaasanud ka Eesti Matkaliidu ja SA Põhja-Eesti Turismi, Lääne-Harju Koostöökogu ning Nelja Valla Kogu.
Projekti kogumaksumus on 1 089 737.80 €, millest ERDF toetus on 926 777.13 €. Lääne-Eesti Turismi projektitegevuste eelarve on 249 599.00 €. Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
