Pia Kuusik
Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik
Juulikuust pole lahkunu lähedasel enam tarvidust surma registreerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.
„Kui seni pidi inimene lähedase surma korral matuse-, pärimis- ja muude vajalike tegevustega alustamiseks pöörduma esmalt tervishoiuteenuse osutaja poole ja siis kohalikku omavalitsusse, kus registreeriti surm ja anti surmatõend, siis juulikuust saab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutajalt ja kohalikku omavalitsusse minema ei pea,“ sõnas Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Niigi raskel ajal on inimese jaoks oluline, et asjaajamist ja käimisi oleks võimalikult vähe.“
Elektroonilise andmevahetuse käivitamisega jõuavad surmaga seotud andmed kiirelt rahvastikuregistrisse ning surma põhjuste registrisse. Sellega väheneb surnu lähedaste ajakulu, lisaks välditakse olukordi, kus lähedased peavad maksma riigile tagasi surnule väljamakstud toetusi või pensioni.
Arenduste tulemusel muutub surma põhjuste register elektroonseks ning paraneb surma põhjuste registri andmete kvaliteet. “Kaovad paberil arstlikud surmateatised ja arstid ei pea enam andmeid paberil surma põhjuste registrisse edastama,” ütles Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.
Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb matmiseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest.
Siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi surma registreerimise lihtsustamise ühisprojekt sisaldas IT-arendusi ning muudatusi perekonnaseisutoimingute seaduses. Tegemist on esimese etapiga arendusprojektis, mille kaugem eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine paberivabaks ning võimalikult mugavaks kõigile osapooltele.
