Pühapäeval, 16. juunil korraldas Kaitseliidu Lääne malev Piirsalu välilasketiirus Ivo Lillioja nimelise mälestusvõistluse laskmises.
Laskevõistluse võitis meeskondlikult Lihula üksikkompanii võistkond, kuhu kuulusid Rainis Kukispuu, Janek Jants, Karel Kelder ja Patrick Madar. Teise koha saavutas Haapsalu malevkonna võistkond ning kolmanda Naiskodukaitse Lääne ringkonna naiskond, kuhu kuulusid kaks meie valla naist: Marge Kelder ja Kersti Tähe.
Individuaalselt jagunes esikolmik alljärgnevalt:
1. Kaido Pällo 259 silma (12 kümmet)
2. Ave Larionova 259 silma (11 kümmet)
3. Vambola Tamberg 247 silma.
Ivo Lillioja (27.02.1895 Viljandi – 05.06.1942 Sosva asula, Siber) lülitus Eesti Kaitseliidu tegevusse kohe peale selle uuestisündi. Asutajaliikmena osales ta 1925. aastal Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu II malevkonna loomises, oli selle III (Piirsalu-Risti) kompanii organiseerija ja esimene pealik. Aastatel 1932–1935 ja 1939. aastast kuni kaitseliidu laialisaatmiseni oli I. Lillioja Risti malevkonna pealik. Samal ajal oli ta Kaitseliidu Lääne maleva loomisest saadik selle gaasikaitse pealik.
Ivo Lillioja oli ka ise suurepärane laskur, 1934. aasta detsembris omistati talle laskmistulemuste põhjal I klassi küti nimetus. Risti malevkonda juhtides pani ta erilist rõhku laskeasjanduse väljaarendamisele – malevlaste lasketaseme tõstmisele ja 100-protsendilisele osavõtule võistlustest. 1938. aastast alates võisteldi Lääne malevas laskmises Ivo Lillioja nimelisele rändauhinnale.
Maailmakuulsaks sai Ivo Lillioja universaalsete püssiõlide ja uudsete tekstiiliõlide leiutamisega. Kaitseliidu tellimisel tegi ta alates 1927. aastast oma apteegi laboratooriumis katseid, loomaks relvaõlisid, mis püssitoru määrimis- ja kaitseomaduste kõrval eemaldaksid sellest ka tahma-, vase-, nikli- ja muud laskejäägid. Katsetuste tulemusena valmisid universaalsed püssiõlid ja -määrded „Junol”, „Kalitõl” (Kaitseliiduõli), hiljem veel „Ivol”, „Kotkaõli”, „Risto” jt, mille eksperdid tunnistasid peaaegu kõigi näitajate osas paremateks välismaistest õlidest.
14. juunil 1941 küüditati Ristilt ka Lilliojade pere. Pereisa eraldati esimesse – meestevagunisse, mille teekond viis Gulagi surmalaagritesse. NKVD erinõupidamise otsus 21. märtsist 1942 oli lühike: „VMN (Võšaja Mera Nakazanija – kõrgeim karistusmäär) – mahalaskmine”. NKVD 1. eriosakonna „Täiesti salajane” teade 30. juunist 1942 kinnitab, et NKVD erinõupidamise otsus Lillioja kohta on täide viidud 5. juunil 1942.
Galerii: Meelis Pernits
