Merle Kuris
MTÜ Balti Keskkonnafoorum, looduskaitse ekspert
Lääneranna valla kirdeservas, Avaste soo külje all ja Soontagana maalinna naabruses asub nüüdseks ühegi elanikuta, kuid pika ajalooga Kurese küla. Arheoloogilised leiud tõendavad, et inimesed elasid Kuresel juba vähemalt pronksiajal, s.o 4000-3500 aastat tagasi, aga võimalik, et veelgi varem[1].
Kunagised asukad on jätnud meile rikkaliku kultuuri- ja looduspärandi – sumbkülamaastiku, kus tänaseks on säilinud hoonete kivivaremed, kaevud, keldrid, paemurrud, põlised teed, kalmed, linnusevallid, põlispõllud, pühapaigad ja kiviaedadega ääristatud külatänavad. Külatuumikut ümbritsevad mitmekesise elustikuga väärtuslikud poollooduslikud kooslused, sh Mandri-Eesti suurim alvar*, aga ka aru- ja sooniidud ning puiskarjamaad. Nende väärtuste kaitseks on loodud Kurese maastikukaitseala, mis kuulub Kurese loodusalana ka üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Lisaks asub Kurese maastikukaitseala maakonnaplaneeringuga väärtusliku maastikuna esile toodud Soontagana rahvusmaastikul ja on rohevõrgustiku tuumala.
Selle eest, et Kurese pärandmaastik ei ole tänaseks võssa ja ajalukku kadunud, oleme tänu võlgu Urmas Vahurile, kes 2004. aastal rajas Kurese loodushoiutalu ja alustas siinsete väärtuste võsast väljaraiumist ning poollooduslike koosluste hooldamist teistest taludest karjatamishooajaks „laenatud“ mullikatega. 2016. a vahetus talu omanik – uueks peremeheks sai Egon Mirme (OÜ Saare Rantso), kes jätkab Urmas Vahuri poolt alustatud taastamis- ja hooldamistegevusi, kuid soovib samal ajal arendada ka talu jätkusuutlikkust lihaveisekasvatusele üleminekuga ja võimaluse korral ka turismitegevuse arendamisega. Urmas Vahur osaleb endiselt Kurese tegemistes, seda nii giidi kui ka arheoloogiliste väljakaevamiste ja loopealsete taastamise korraldajana.
Võib küsida, et mis talu see selline on, mille peamine eesmärk on looduse ja kultuuripärandi kaitse, aga kui uurida lähemalt pärandmaastike pakutavaid hüvesid, selgub, et neist saadav kasu võib olla oluliselt suurem kui esmapilgul arvata võiks.
Inimtegevuse (niitmise ja karjatamise) tulemusena kujunenud poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on Eesti kõige liigirikkamad kooslused. Elustiku mitmekesisus on aluseks ka paljudele inimese heaoluks vajalikele hüvedele ehk nn ökosüsteemiteenustele, mida niidud inimestele pakuvad, nt hein loomasöödaks, ravimtaimed või mesi, aga ka sellised mitte nii “käegakatsutavad” rohumaade funktsioonid, nagu näiteks mullakaitse, vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest või tolmeldamise tagamine, mille väärtusest saame sageli aru alles siis, kui see looduslik regulatsioon mingil põhjusel enam ei toimi. Lisaks pakuvad niidud võimalusi loodusturismiks, puhkuseks, õppe- ja teadustegevuseks ning neil on oluline koht ka meie kultuuripärandi säilitamisel.
LIFE Viva Grass projekt (juuni 2014 – aprill 2019), mille pilootalad Eestis olid Kurese talu, Lääne maakond (haldusreformi eelsetes piirides) ja Saaremaa vald, tegeles rohumaade ja eelkõige poollooduslike koosluste pakutavate ökosüsteemiteenuste hindamisega ning töötas välja ka veebipõhise töövahendi (GIS rakenduse), mis võimaldab seda infot vaadata, analüüsida ja otsuste tegemisel arvesse võtta.
Näiteks aitab Viva Grass töövahend kohalikel omavalitsustel kavandada hästitoimivat rohevõrgustikku, hinnata rohumassi-põhist energiavaru või välja selgitada, kus asuvad kõige väärtuslikumad (kõige rohkem hüvesid pakkuvad) rohumaad. Siiski peab rõhutama, et kuigi töövahend annab alusinfot paremaks maakasutuse planeerimiseks, jäävad otsused siiski otsustajate teha.
Viva Grass töövahend võib huvi pakkuda ka maaomanikele, kes saavad sellest teavet oma rohumaade pakutavate hüvede ja nende muutumise kohta maakasutuse muutmisel.
Ja lõpuks saab iga huviline selle abil tutvuda lähemalt eri tüüpi rohumaade ökosüsteemiteenustega. Töövahend on küll ingliskeelne, kuid seda tutvustavad õppematerjalid on tõlgitud ka eesti keelde.
Viva Grass töövahendi lingid, õppematerjalid ja juhised töövahendi kasutamiseks ning lisateavet rohumaade ja nende ökosüsteemiteenuste kohta leiate projekti kodulehelt www.vivagrass.eu. Lisaks leiab sealt ka infot ja pildigaleriid projekti jooksul toimunud õppereiside, infopäevade, seminaride jm ürituste kohta.
LIFE Viva Grass projekti tegevusi Eestis rahastasid Euroopa Liidu LIFE programm, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid (Eesti Maaülikool, MTÜ Balti Keskkonnafoorum, Saaremaa vald ja OÜ Saare Rantso/Kurese loodushoiutalu).
*Alvarid ehk loopealsed (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Alvarid on puisniitude kõrval ühed Eesti liigirikkamad kooslused. Lisaks Lääne- ja Põhja-Eestile leidub neid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurematel saartel Gotlandil ja Ölandil.
[1] http://epl.delfi.ee/news/melu/jumalast-huljatud-paik?id=51091424
