Cariina Pähk
Lääneranna valla valimiskomisjoni esimees
Vabariigi President kuulutas Euroopa Parlamendi valimised välja 22.02.2019. Valimiste väljakuulutamise päeva seisuga valitakse Eestist seitse Euroopa Parlamendi liiget (eeldusel, et toimub Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust).
Oma valiku saab igaüks teha aga alates 16. maist, kui algab e-hääletamine ja eelhääletamine
-
- Elektrooniliselt saab sobiva kandidaadi poolt hääletada ööpäev läbi alates 16. maist kell 9.00 kuni 22. maini kella 18.00
- 16.–19. maini toimub eelhääletamine maakonnakeskustes (hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00)
- 20.–22. maini toimub eelhääletamine valimisjaoskondades (hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00). Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus 9.00–20.00.
Valimispäeval, 26. mail, algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. Toimub ka kodus hääletamine. Sel päeval saab hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja olete kantud. Oma elukohajärgse valimisjaoskonna asukoha kohta saate teavet valijakaardilt või valimiste veebilehelt www.valimised.ee. Valimispäeval saab hääletada ainult valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleda hääletamist kodus.
Kodus hääletamine
Kui Te ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada valimispäeval hääletamisruumis, võite taotleda hääletamist kodus.
Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis. Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses.
Lääneranna valla elanikud saavad kodus hääletamise taotluse esitada valimiskomisjoni esimehele Cariina Pähkile cariina.pahk@laaneranna.ee või 472 4632 hiljemalt valimispäeval kella 14.00-ks. Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama valija nime, isikukoodi, aadressi, sidevahendi numbrit ja kodus hääletamise põhjust.
Lääneranna valla valimisjaoskonnad
Valimisjaoskonnad on 20.–22. mail 2019 toimuvatel eelhääletamiste päevadel ning 26. mail 2019 toimuval valimispäeval avatud järgmistel aadressidel ja kellaaegadel:
Valimisjaoskond nr 1
-
- Kõmsi rahvamajas aadressil Keskuse tee 3, Kõmsi küla saab hääletada valimistepäeval, 26. mail kell 9.00–20.00 ning esimesel eelhääletamise päeval, 20. mail kell 12.00–20.00;
- Vatla rahvamajas aadressil Vatla mõis, Vatla küla saab hääletada teisel eelhääletamise päeval, 21. mail kell 12.00–20.00;
- Virtsu seltsimajas aadressil Tööstuse tn 11, Virtsu alevik saab hääletada kolmandal eelhääletamise päeval, 22. mail kell 12.00–20.00
Valimisjaoskond nr 2
-
- Koonga teeninduskeskuses aadressil Valla/2, Koonga küla saab hääletada valimistepäeval, 26. mail kell 9.00–20.00 ning esimesel eelhääletamise päeval, 20. mail kell 12.00–20.00;
- Lõpe klubis aadressil Klubi/1, Lõpe küla saab hääletada teisel eelhääletamise päeval, 21. mail kell 12.00–20.00;
- Oidrema külakeskuses aadressil Kaupluse, Oidrema küla saab hääletada kolmandal eelhääletamise päeval, 22. mail kell 12.00–20.00
Valimisjaoskond nr 3
-
- Lihula kultuurimajas aadressil Tallinna mnt 1a, Lihula linn saab hääletada valimistepäeval, 26. mail kell 9.00–20.00 ja esimesel eelhääletamise päeval kell 12.00–20.00;
- Tuudi koolimajas aadressil Kooli, Tuudi küla saab hääletada teisel eelhääletamise päeval, 21. mail kell 12.00–20.00;
- Kirbla raamatukogus aadressil Luha tee 1–14, Kirbla küla saab hääletada kolmandal eelhääletamise päeval, 22. mail kell 12.00–20.00
Valimisjaoskond nr 4
-
- Varbla teeninduskeskuses aadressil Vallamaja, Varbla küla saab hääletada valimistepäeval, 26. mail kell 9.00–20.00 ja esimesel eelhääletamise päeval, 20. mail kell 12.00–20.00;
- Paadrema külakeskuses Tõusi külas saab hääletada teisel ja kolmandal eelhääletamise päeval, 21. ja 22. mail kell 12.00–20.00.
Miks peaks sel aastal teist korda valima minema?
Priit Vinkel
Riigi valimisteenistuse juht
Valimisaasta saab õige pea jätku, kui mai lõpus valime Euroopa Parlamenti. Korralduslikult suuri muudatusi hääletaja jaoks ei tule – seitsme päeva jooksul, 16.–22. maini saab valimisjaoskonnas eelhääletada ja e-hääletada, valimispäev on 26. mail. Küll aga on oluline teada, et EP valimistel on üle Eesti üks ringkond ehk valija saab langetada otsuse kõigi ülesseatud kandidaatide vahel. Õigus sõna sekka öelda on Eesti kodanikel ning alaliselt Eestis elavatel ja selleks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel.
Valimisjaoskondi on üle Eesti 444, paljud neist on liikuvad, mis tähendab, et eelhääletamise ajal on jaoskond erinevates paikades. Täpset infot leiab kõige lihtsamini kaardirakenduselt valimised.rahvastikuregister.ee. Valimispäeval saab hääletada jätkuvalt vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, samuti ei saa siis muuta varem antud e-häält.
Eestis, aga ka mujal Euroopas on valimistega seoses kõige suuremat segadust tekitanud Brexit – ka Eesti sai tänu Ühendkuningriigi EL-ist väljaastumisele ühe koha parlamendis juurde, kuue liikme asemel peaks Brüsselis tööle hakkama seitse liiget. Missugune on olukord juunikuuks, näitab vaid aeg. Täna saame kindlad olla ühes – valimistel osalemine on võimalus Euroopas kaasa rääkida!
Miks meil on vaja Euroopa Liitu?
Keit Kasemets
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Selle aasta 1. maiks on Eesti kuulunud Euroopa Liitu 15 aastat. Selle ajaga on EL-i loodud võimalused saanud meie igapäevaelu osaks, lausa nii omaseks, et me ei seosta neid otseselt EL-i kuulumisega. Liit on 15 aastaga palju arenenud, aga põhialused on samad. Tegemist on riikide liiduga, kus pannakse ühiste probleemide lahendamiseks seljad kokku ja jagatakse otsustusõigust. EL loodigi selleks, et tegeleda teemadega, millega riigid üksinda nii hästi hakkama ei saa. Näiteks on Eesti siseturg tänu EL-ile palju suurem – napilt üle miljoni asemel on meie siseturul pool miljardit tarbijat. 96% eestlastest arvab, et vaba liikumine on Euroopa Liidu kõige olulisem hüve. Üksi ei oleks meil jõudu võidelda kliimamuutustega, sõlmida kaubanduslepinguid EL-i mittekuuluvate riikidega, nagu Ukraina või Jaapan, tagada hästitoimivat finantssüsteemi ega hoida stabiilset valuutat. Majanduslikult on EL Eestile kahtlemata palju andnud.
Samuti on naiivne arvata, et saame üksi lahendada selliseid globaalseid probleeme nagu ränne või julgeolek. Euroopa Liidu tuumikusse kuulumine on meie iseolemise parim tagatis. Eesti mõju on seda suurem, mida toimivam ja tugevam on Euroopa Liit. Just seepärast on tähtis anda oma hääl ka Euroopa Parlamendi valimistel!
Kuidas kõlab Eesti hääl Euroopas?
Matti Maasikas
Välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler
Kõik sisulised otsused Euroopa Liidus võtavad vastu liikmesriigid. Õige ka, sest liit ongi ju asutatud oma liikmete ja nende kodanike rahu, heaolu ja turvatunde kindlustamiseks. Euroopa Komisjonil on praktikas seadusandluse algatamise õigus, kuid eelnõu esitatakse EL-i Nõukogule ehk liikmesriikidele esindajatele, kes tegelevad – olenevalt teema põletavusest – sellega kuid või teinekord ka aastaid. Eesmärk on alati konsensus, alati püütakse viimase võimaluseni arvestada kõigi soovidega. EL on oma liikmete jaoks sõbralik keskkond, kus kedagi tüssata ei püüta.
Kui liikmesriikide vahel on kokkulepe saavutatud, järgnevad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kodanike poolt valitud parlamendiliikmed ehk MEP-id esindavad peale oma valijate ka oma EL-üleste parteigruppide seisukohti. Siiski on huvitav jälgida ja pakub kodaniku seisukohalt kindlustunnet, kuidas oma riigile oluliste küsimuste puhul esindavad MEP-id tihtilugu mitte partei, vaid oma riigi ja valijate seisukohti. Just sellepärast tulebki Euroopa Parlamendi valimistesse tõsiselt suhtuda, meie esindajate asjatundlikkus on ülioluline. Meid, eestlasi, on nii vähe, et kõik me esindame rahvusvahelisel areenil ka Eestit, ükskõik mis ametikohal parajasti oleme. Oma maa maasikas, nagu me hästi teame.
