Täna, 20. märtsil toimub Tallinnas, Kultuurikatlas pärandikandjate ja -hoidjate tänusündmus „Pärand elab!“, kus oma kogukonna vaimset kultuuripärandit esitlevad kogukondade eestvedajad üle Eesti. Pidulikult tänuõhtul tunnustatakse pärandihoidjaid ning neid, kes kogukondade vaimse pärandi on kandnud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tunnustuse saavad Lihula Lillkirja Selts, Urve Selberg, Larissa Mandel, Maie Roos, Ulvi Põhako ja Mare Kaisel Lihula lilltikandi kandmise eest Vaimse Kultuuripärandi nimistusse.
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on avatud kõigile Eesti kogukondadele oma vaimse kultuuripärandi tutvustamiseks alates 2010. aastast, kuhu on tänaseks kantud üle 100 elava pärandi nähtuse kiiktoolis kiikumisest suitsusaunatraditsioonini.
„Nimistus on ka pärandikandjad, meistrid, asutused ja ühendused, kes seisavad hea selle eest, et meie päritud teadmised, oskused, kombed ja traditsioonid püsiksid elavas kasutuses. Nimistus kirjeldatud kogukondade rikkalik elav pärand näitab, kui mitmekesine ja kirev see on,“ selgitab vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita.
Nimistu kaudu saame tutvuda meie käsitöötraditsiooniga nagu näiteks haabja ehitamine Soomaal, Haapsalu sallide ja rättide kudumine, kiviaia ehitamine Kihnus, laastukatuste tegemine Võrumaal, sepatöö Valtu piirkonnas, Lihula lilltikand või hoopis traditsiooniliste esemete kandmiskultuuriga nagu Kihnu kördi kandmine või Seto suursõle kandmine jne.
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu loodi 2010. aastal seoses Eesti liitumisega UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga (2003) 2006. aastal, millega võeti kohustus toetada tegevusi Eesti riigi territooriumil leiduva vaimse kultuuripärandi väärtustamisel, hoidmisel ja edasiandmisel, tagades austuse kogukondade, rühmade ja üksikisikute vaimse kultuuripärandi vastu.
Konventsioon on osutunud mõjuvõimsaks kultuuripoliitiliseks kokkuleppeks, millega on tänaseks liitunud 178 riiki.
Päise pilt: Larissa Mandel
