Marju Murumets
Juhiabi
Anname selgitusi AS Matsalu Veevärgi teeninduspiirkonna uutest vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindadest, mis hakkavad kehtima alates 1. aprillist 2019. Hinnatõusu põhjuseid avab AS Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek. Olgu lisatud, et Konkurentsiameti kodulehelt on leitav kogu taotlusega seotud info.
Miks on vaja veeteenuse hinda tõsta?
Hinnatõusu peamisteks põhjuseks on kolm komponenti. Esiteks on elektrihind börsil tõusnud. Teine põhjus on investeeringute tegemiseks omafinantseeringu katteks võetud laenude teenindamine. Hiljutised suuremad projektid on Märjamaa reoveepuhasti rekonstrueerimine, Laane-Ärni piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine. Kolmandaks on ressursitasud, mida riik on järk-järgult tõstnud. Igapäevaste püsitegevuskulude pärast ei ole pidanud hinda tõstma.
Kui vaadata selle valdkonna piirkondlikke ÜVK arendamise kavasid, siis meie hinnatõus pole järele jõudnud neis dokumentides kirja pandud prognoosidele – veehinna tõus umbes 5% aastas. Meil on hinna muutus kolme aasta peale 7,5%. Oleme enda arvates hästi majandanud, kuid investeeringute maht ja laenude teenindamine nõuavad oma. Matsalu VV aastakäive on umbes 850 000 eurot, laenusid on projektide peale ligi miljon eurot, nüüd on käes aeg hakata neid tasuma. Saime laene ajatada, aga laenude põhiosa tagasimaksed tulevadki alates 2019. aastast. Eelmised hinnatõusid oli 2016 ja 2013
Esitame hinnataotluse Konkurentsiametile üksnes vajaduse korral. Meie enda prognoos teenuse hinna tõusuks oli isegi pisut kõrgem, kui Konkurentsiamet oma otsusega kooskõlastas.
Palun võrrelge Matsalu VV teenuse hinda teiste vee-ettevõtete omadega.
See on Eesti keskmisest pisut kõrgem. Eesti Vee-ettevõtete Liitu kuuluvatel vee-ettevõtetel on ilma käibemaksuta kanalisatsiooniteenuse hind keskmiselt 1.62 €/m3, meil 1.81 €/m3ehk vahe väga suur ei ole. Vee hinna puhul on vahe pisut suurem: keskmine 1.11 €/m3, meil 1.40 €/m3. Siin tuleb arvestada, et Matsalu VV teeninduspiirkonnas on teenuse hind kõikide asulate peale ühtlustatud. Meil on kümnes asulas pöördosmoosseadmed, aga see tehnoloogia joogivee puhastamiseks on kolmandiku võrra kallim kui veetöötluseta pumbajaamades. Vajadus taolisi seadmeid kasutada tuleneb meie teeninduspiirkonna põhjavee eripärast, kus on vaja eemaldada veest nt fluoriidi, boori ja rauda. Näiteks Vigalates on väikestes pumplates veetehnoloogiat rohkem kui mõnes suurlinna veetöötluses.. Meie põhjavee kvaliteedi eripära on juba selline, mis teeb joogivee puhastamise kalliks. Kasutame mõnes kohas ka vee pehmendamist ja kloreerimist, et veepuhastusseadmed saaksid töötada eesmärgipärasel.
Kas hinnatõusu taotlus tuleb kooskõlastada ka omavalitsustega või ainult Konkurentsiametiga?
Omavalitsuste esindajad on ettevõtte nõukogus ja olid kursis, kui hakkasime uusi hindu taotlema. Kuna Matsalu VV teeninduspiirkonnas asub Märjamaa, kus on üle 2000 elaniku, siis on meil automaatselt kohustus kooskõlastada hinnad Konkurentsiametis. Uute hindade taotlemisprotsess algas juba 2018. aasta suvel, novembris sai ametlik taotlus sisse antud ja menetlus kestis pea veebruari lõpuni.
Hinnamuutusest tuleb teavitada kuu aega ette. 27. veebruaril saime otsuse, päev hiljem saatsime klientidele teated, panime info oma kodulehele ja saatsime valdade kodulehtedele info, et alates 1. aprillist 2019 hakkavad kehtima uued veeteenuse hinnad. Seega I kvartalis on veeteenus veel vana hinnaga, uuest kvartalist tuleb muudatus. Nii ei teki segadust ka kvartaalsetel klientidel, kes tasuvad arveid kvartali kaupa.
Kui suur on hinnatõus protsentides ja numbrites?
Vee hind tõuseb ligi 6% ja kanalisatsiooni hind ligi 8% .Vesi ja kanalisatsioon kokku koos käibemaksuga tõstab kuupmeetri hinda 26 senti. Kolme aasta peale vaadates hind muutust, siis see väga järsk ei olegi. Arengukavade põhjal võiks igal aastal olla 5% hinnatõus, et investeeringutele järele jõuda. Ei saa öelda, et oleme käe liiga sügavale kliendi taskusse toppinud, pigem oleme pingutanud ettevõtte püksirihma.
Kuidas varasemad hinnatõusud on tarbimist mõjutanud?
Vesi on loodusressurss ja seda tuleb sama targalt kasutada nagu teisigi loodusressursse. 2016. aasta hinnatõusu järel vähenemist ei tunnetanud, aga 2013. aastal, kui esimest korda Konkurentsiametist saime veeteenuse hinna kooskõlastuse, siis esimesel poolaastal oli märgata tarbimise vähenemist. Tookord oli hinnatõus ka suurem – umbes 15%. Meie klientide keskmine veetarbimine viimasel viiel-kuuel aastal on olnud suhteliselt stabiilne. See on pisut alla Eesti keskmise – 67–68 liitrit ööpäevas.
Päise pilt: Pixabay.com
