Lääneranna vallas on metsamaad kokku 70596 hektaril, see on 51% omavalitsuse pindalast. Metsamaast umbes pool (50%) on erametsaomanike kätes ja hallata. Erametsaomanikke on Eestis kokku üle 100 tuhande. Suur osa nendest elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale igapäevaselt ei mõtle. Riik on aga aastaid panustanud tugisüsteemi arendamisse, et metsaomaniku jaoks metsaotsuste tegemine ja oma metsa eest hoolitsemine lihtsamaks teha.
Metsaomanikel on võimalik erinevate metsakasvatuslike tööde tegemiseks Erametsakeskusest toetust küsida. Toetatakse näiteks noore metsa hooldamist ja metsakahjustuste ennetamist (toetusvoor juba 5.-25. veebruaril), metsa uuendamist, metsamaaparandustöid ja muid tegevusi. Erametsakeskusest saab küsida ka hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 alal või sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal.
Kõige olulisem metsatöö
Järgmine toetusvoor on tulemas juba veebruaris, toetust saab küsida kõige olulisema metsatöö – noore metsa hooldamiseks. Seda peetakse mõnikord küll kulukaks, kuid vaieldamatult kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks tööks, millega määratakse metsa koosseis tulevikus. Hooldatud metsas on alles jäänud puudel paremad tingimused kasvamiseks.
Just praegu on noore metsa hooldamise planeerimiseks aeg eriti soodne, seda kahel põhjusel. Esiteks on heade kütte- ja paberipuidu hindade tõttu võimalik raiest mõningat tulu teenida juba 20-30aastase metsa hooldamisel. Teiseks on praegu veel olemas võimalus kuni 30aastase metsa hooldamiseks toetust küsida. Tänased maaelu arengukavas kokku lepitud toetusmeetmed lõpevad 2020. aastaks. Kas ja kui palju järgmisel perioodil Euroopa Liidu vahenditest metsakasvatust toetatakse, ei tea praegu veel keegi.
Abi metsaühistust
Kui omanikul oma metsas tegutsedes ja töid planeerides teadmistest ja ajast puudu jääb, tulevad appi kohalike metsaomanike endi poolt loodud metsaühistud, kelle juures tegutsevad ka sõltumatut nõuannet pakkuvad kutselised metsakonsulendid.
Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsaomanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja teostamiseks vajalikud teadmised ja kontaktid. Metsaomanik saab metsaühistust endale vajaliku info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks, samuti saab seal taotleda erinevaid metsandustoetusi. Kui metsaomanikul endal puudub soov oma metsaga tegeleda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd omaniku eest ise ära.
Ühistud on järjepidevalt tõstnud metsaomanikele pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks on ka stabiilselt kasvav metsaühistuga liitunud metsaomanike arv, mis ületab juba 13 tuhandet.
Kõigi metsatoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Pärnumaal tegutsevate metsaühistute kohta saab lisainfot erametsaportaalist aadressil www.eramets.ee/parnumaa-metsauhistud.
Toeta oma metsa!
Artikli edastas SA Erametsakeskus
Päise pilt: Pixabay.com
