Karmen Raud,
Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseinik
Juba mõnda aega püsinud jahedad ilmad meelitavad taas sinna, kuhu muidu kuiva jalaga ei pääse ehk vee peale – kes läheb uisutades sportlikult aega veetma, kes kartuli kõrvale kala püüdma ja mõni katsetab koguni masinaga liikumist. Loodan, et kõiki nimetatud tegevusi tehakse kontrollitud tingimustes, aga ei tee paha korrata üle mõned näpunäited õnnetuste ennetamiseks ning õnnetusest pääsemiseks.
Kuna rannikuäär on pikk, siis enne jääle minekut tee täpselt kindlaks kuhu lähed ja teavita sellest ka oma lähedasi. Võimalusel planeeri oma tegevused selge ilmaga ja valgele ajale. Mitmekesi minnes jääge üksteise nägemisulatusse. Kindlasti haara kaasa laetud akuga mobiiltelefon, millega vajadusel abi kustuda. Lastele tuleks üle korrata, et jääle minnakse ainult koos täiskasvanutega, kes olustiku turvalisust kontrollivad!
Jääle minnes pane selga erksavärvilised soojad riided ja saapad, sest kummikutega on raske vette kukkudes jääaugust välja ronida. Võta kaasa jäänaasklid ja hoia neid kergesti kättesaadavas kohas, näiteks kaelas. Samuti võta kaasa vile, sest see kostab õnnetuse puhul kaugemale kui hääl. Seljakotti hoia ühel õlal, et õnnetuse korral sellest kiirelt vabaneda.
Enne jääle minekut hinda ka enda tervislikku seisundit. Alkoholi tarvitamine tekitab petliku soojatunde ning võib ohuolukorras reageerimist raskendada.
Jääle minemisega ei tohi kiirustada. Inimest kannab vähemalt 10 cm paksune jää, mis tekib pärast paarinädalast kõvemat külma. Jää peaks olema ilma lõhede, pragude ja lahvandusteta, selle väljanägemine ühtlane ja sile. Kui jää ragiseb, mine tuldud teed tagasi. Pea meeles, et jäätingimused võivad muutuda tundidega, eriti sula ilmaga.
Vältida tuleks liikumist lumesegusel läbipaistmatul jääl; kohas, kus kasvavad kõrkjad või vette langenud puude võrade ümbruses; allika- ja koolmekohtades; kanalisatsiooni, jõe, ojade ja kraavide suubumiskohtades; kohtades kus jõgi kitseneb või teeb pöörde ja kiirevoolulistes kohtades; laevateel või selle läheduses.
Kui talitada loetletud näpunäidete järgi, siis peaks käik jääle lõppema sama õnnelikult nagu algas. Kui aga õnnetus siiski juhtub, siis püüa esmalt taastada hingamine, seejärel hüüa appi või kasuta vilet. Pööra end tuldud teeraja poole ja purusta habrast jääd niikaua, kuni see kandma hakkab. Püüa tugevate ujumisliigutustega keha ja seejärel ka jalad jää peale saada. Jäänaasklite olemasolul suru teravikud jäässe ja tõmba end jääle. Eemaldu jääaugust roomates või rulludes, ohutus kauguses tõuse püsti ja lahku tuldud rada pidi. Otsi koht, kus sooja saada ja vaheta märjad riided kuivade vastu.
Nähes kaaslast abi vajamas, mõtle enne appi kiirustamist eelkõige enda ohutusele ja võimetele. Helista 112 või lase seda mõnel lähedal olijal teha. Tee võimalikult täpselt kindlaks, kuhu abi vajatakse, mis juhtus ja kellega koos oled. Hädasolija juurde liigu mööda tema käidud rada, jälgi jää käitumist. 2-3 meetrit enne jääaugu serva heida kõhuli ja lähene roomates. Ulata abivajajale kaasa võetud puuoks, sobib ka jope, sall, püksirihm, muu käepärane vahend. Ära ulata kätt! Kui hädasolija on saanud jääaugu servale, roomake või rulluge eemale. Otsige ruttu sooja ja võtke märjad riided seljast.
Näpunäidete ja juhiste kirjapanekul on kasutatud Päästeameti materjale.
Lisainfot leiad järgmistelt lehtedelt:
- Päästeameti siseveekogude jääkaart asub siin: https://veeohutus.ee/talv/jaaolud-eestis
- Mereranniku jääkaarti saab vaadelda siin: www.ilmateenistus.ee
- Jääteede kohta saab lugeda Maanteeameti kodulehelt: www.mnt.ee
- Veeohutusest täpsemalt saab infot Päästeameti internetilehelt: www.veeohutus.ee
Infot kalameestele talvise ohutu püügi kohta leiad internetileheküljelt: www.kalaportaal.ee
Päise pilt: Pixabay.com
