MTÜ Tantsupeomuuseum koostöös Lääneranna Raamatukoguga avab 31. oktoobril kell 17.00 Lihula keskraamatukogus kaks näitust: “Eesti Tantsupidude radadel I” ning ehetekunstnike Jüri Urbi ja Kairi Himma ühisnäitus “Hõbeehted ja klaashelmed”.
Näituste teemadest ajendatuna on avamispeole palutud esinema Lääneranna rahvatantsurühmad Haniale, Kirivöö ja Midli-Madli, keda juhendab Erika Tee. Samas esitleb Kairi Himma oma raamatut “Päikeserändur”.
Eesti Tantsupidude radadel I
Näitus “Eesti Tantsupidude radadel I” kajastab meie suurpidude ajaloolist kujunemist ja lühiülevaadet kõikidest toimunud pidudest. Näitus on valminud 2014. aastal toimunud XIX Tantsupeoks “Puudutus”, kui tähistati 80-aasta möödumist esimesest peost – I Eesti Mängud.
Suur samm tänaste tantsupidude poole astuti 1926.a juunis, mil toimus esimene Eesti Omakultuuri õhtu. Selle toimet rahvatantsu arengule, on võrreldud esimese laulupeo mõjuga Eesti koorikultuurile. Kuigi omakulultuuri õhtut ja selle ettevalmistavaid päevi ei ole tänase tantsupidude traditsiooni hulka arvatud, kannavad need isegi rohkem tantsupeole iseloomulikke tunnuseid kui tänases numeratsioonis esimeseks tantsupeoks nimetatud 1934. a. I Eesti Mängud ehk esimene tantsu- ja võimlemispidu. Iga järgneva peoga omandas tantsupidu laulupeo kõrval enam võrdväärse kaaslase rolli. Tagasihoidliku nimega rahvakunstiõhtust kasvas 1963. aastaks iseseisev Rahvatantsupidu.
Väljapanek on jagatud osadeks:
- I osa – Tantsupeod enne suuri pidusid (1906 – 1926); Tantsupeod Eesti Vabariigis (1926 – 1940)
- II osa – ENSV tantsupeod (1947 – 1990; Tantsupeod taasiseseisvunud Eestis (1994 – k.a
Tänaseks on näitus rännanud paljudes Eesti paigus: Tartu Laulupeomuuseumis, Viljandimaa Karksi Kultuurikeskuses, Ida-Virumaal Kohtla Nõmmel, Haapsalu Kultuurikeskuses, Valga Kultuurikeskuses aga ka Ungaris ja Tšehhis.
Näituse koostööpartneriks on Tartu Laulupeomuuseum, koostaja Angela Arraste ning kujundaja Peeter Paasmäe.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Laulupeomuuseum, Tartu Linnamuuseum.
Hõbeehted ja klaashelmed
Näitus “Hõbeehted ja klaashelmed” on ehtekunstnike Jüri Urb`i ja Kairi Himma ühisnäitus.
Ehtekunstnik Jüri Urb`i looming on eripalgeline, ulatudes lihtsatest loomamotiividest Vana Kreeka ajalooga seotud sümbolite kasutamiseni. Arhailiste ja tänapäevaste detailide koosolu, sealhulgas poolvääriskivide lisamine, annavad kunstniku ehetele modernse stiili, säilitades samas loomuliku loodusläheduse.
Loomingu peateema ja tööde oluliseima osa moodustavad sõled ning nendest inspireeritud ehted. Ehtekunstniku mõjuallikaks ja ideedelaboriks on olnud sünnipaiga, Läänemaa, rikas kultuuripärand – lilltikand, motiivid ja sümbolid. Tema rahvuslikku identiteeti/stiili kandvate ehete kollektsioon on suur ja valikurikas.
Ehtekunstnik Kairi Himma teemaks on helmekeed.
Viimased 2 aastatuhandet on Eesti naised kandnud kaelas värvilisest klaasist helmeid. Kui 1.-2. sajandil oli see veel luksuskaup, siis sajand tagasi kanti helmeid ka igapäevaselt. Eesti muuseumide arhiivides on palju näiteid selle kohta, millised need keed võisid välja näha.
Kairi Himma on tundma õppinud seda, millised on tänase päevani säilinud jäljed eestipäraste klaashelmeste kohta ja kuidas on maailma ajalugu mõjutanud siinset klaashelmeste traditsiooni. Kogemaks ajaloolise hõnguga ehteid valmistab Kairi Himma muuseumiehete koopiaid, mis on küll valmis
tatud kaasaegsete vahenditega, kuid milles kasutatud klaashelmed järgivad konkreetseid muuseumioriginaale.
Tantsupeomuuseumist
Muuseumi asutasid 05.05.2015 Angela ja Anneli Arraste, Egil Toppi ja Ülo Luht.
Eesti Tantsupeod said „esimese“ alguse aastal 1926, kui Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus (ÜENÜ) korraldas Omakultuuri õhtu, millel olid tollal tänaseks väljakujunenud tantsupidude ettevalmistamise ja etendamise tunnused. Ametlikult loetakse esimeseks tantsupeoks 1934. aastal toimunud I Eesti Mänge.
Tantsupidude traditsioon saanuks tänavu (2018) esimesel juhul 92, teisel (1934) juhul 84 aastaseks. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub koos Läti ja Leedu pidudega alates 2003.a. UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Pikkade aastate jooksul on kogunenud hulk väärtuslikke materjale, mis vajasid hoidmist ja süstematiseerimist. Tantsupeomuuseumi eesmärgiks on suurpidudega seonduvate materjalide koondamine, uurimine, säilitamine ning üldsusele vahendamine, aga ka koolitused, näitused ning palju muud, mis elavdavad ning teadvustavad tantsupidude traditsiooni. Esimesed väärtuslikud materjalid annetati muuseumile Lille ja Rasmus Arra ste poolt, need sisaldavad suurel hulgal pidudega seotud stsenaariume, lavastuste jooniseid, plakateid, märke, rätikuid ning muid esemeid. Teine annetatud erakogu on kuulunud Richard Tõnnusele (1918–1997), kogu sisaldab süstematiseeritud materjale Anna Raudkatsi elust ning tegevusest, käsikirju ja fotosid ÜENÜ ajaloost ning R.Tõnnuse rühmade kroonikaraamatuid (Teovakad). Erakogu annetajaks oli poeg Tiit Tõnnus.
Muuseumi üheks vanimaks eksponaadiks on Ullo Toomi vanaema pottmüts, mis pärineb aastast u 1860, mille kinkis Londoni, Eesti Seltsi teenekas tantsuõpetaja Aili Eistrat (1921). Suurimaks eksponaadiks on Tuleteekonna ratas, mis on kingitus A.Le Coq´ilt. Eesti Meestelaulu Seltsi abiga saab eksponeerida laulu- ja tantsupeo tuletõrvikut. Muuseumi erilisteks eksponaatideks on kolme olulise rahvatantsutegelase vahakujud: Ullo Toomi, Anna Raudkats ja Alfred Raadik, mille valmistajaks on WAX Stuudio OÜ (Ene ja Andres Mänd).
Tantsupeomuuseumil on valminud viis näitust:
- “80 aastat tantsupidusid” (koostöö Tartu Laulupeomuuseumiga)
- “Anna Raudkats 130 – Hoiame südames Tuljaku tuld” (koostöö Tartu Laulupeomuuseumiga)
- “EST-LAT-LIT – Baltiriikide noorte-peod” Läti ja Leeduga koostöö
- “Hoiame oma tantsu” – 12 Eesti tantsuansamblit
- “Richard Tõnnus 100 – uurija, tantsuõpetaja, skaut” (koostöö Anna Raudkatsi Tantsuseltsiga)
Näitused on ringelnud paljudes Eestimaa paikades, aga ka Ungaris, Tšehhis ja Londonis. Lisaks on Tantsupeomuusem korraldanud koolitusi tantsuõpetajatele. Käesoleva aasta augustis toimus muuseumi eestvõttel Kihnus ja Pärnus I Väliseesti tantsuõpetajate suvekursus.
Mullu toimunud noorte tantsupeol sai teoks projekt „Teeme võimatu võimalikuks“ – tantsupeo vaatajate hulgas olid sel korral ka nägemispuudega inimesed, neil aitasid pidu näha/tunnetada taktilised teatmikud, kus oli võimalik jooniseid sõrmedega lugeda ja kõrvaklappidest tulev kirjeldustõlge selgitas tantsumustreid ja tantsuväljakul toimuvat. Enne pidu saadi oma käega katsuda peol kasutatavai rekvisiite ning rahvarõivaid. Pidu saab taaselustada, sest teatmik kirjeldustõlkega CD asuvad Tallinna Pimedate- ja vastavate koolide raamatukogudes.
