Karmen Raud,
Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseinik
Kindlasti on kooliks valmis juba kõik pliiatsid ja suled, kuid paljude laste mõtted on endiselt veel rannaliival ja mängukaaslastega ringi uitamas. Hetkel arutlen küll kooli alustavate laste seisukohalt, kuid pole paha ka veidi vanemate lastega peredel meelde tuletada kõike seda, kuidas loksutada ennast tagasi koolirütmi ning teha seda ikka turvaliselt.
Teel kooli
Liikluses kõndige koolitee koos kõige pisemate koolijütsidega läbi, vaadelge ümbrust ka lapse tasandilt – kükitage maha ja avastate, et näiteks autonina ja -kere varjab oluliselt lapse vaatevälja, kui täiskasvanu näeb samal ajal läbi autoklaaside, pikem inimene ka üle autokatuse. Liikuge ülekäiguradadel ja reguleerimata ristmikel ning harjutage reeglit: “Peatu, vaata, veendu!”
Võõras linnas peaks selgeks saama bussipeatuste nimed ja bussi numbri. Busside värve ei tohiks pähe õppida, sest liinil masinad vahetuvad. Samuti ei peaks õppima peatust pähe stiilis “läheduses on vana maja”, sest puud, majad, elektripostid jmt kaovad või tekivad juurde üsna kiiresti. Kõnniteel, sõiduteel ja bussipeatuses ei ole müramiseks kohta – need alad on suurele liiklusele avatud ja mänguhoos võib juhtuda õnnetus.
Nii bussi- kui ka autosõidul tuleb kasutada turvavarustust, ehk traksid peale! Bussist maha minnes tuleb veenduda sõidutee ületamise ohutuses – oota veidi, kuni buss peatusest lahkub, ja alles siis mine üle tee. Bussi eest ja tagant ei tohi sõiduteele astuda, sest teistele liiklejatele on see väga ootamatu.
Autojuhi ülesanne on jälgida autot peatades või parkides, et lapsel oleks ohutu sõidukist väljuda ja kooli liikuda – vajadusel pargi auto ja saada laps jalgsi kooli. Kooli parklas liiguvad sõidukid jalakäija kiirusel. Ohutus kaalub igal juhul üle mugavuse, hommikuse kiirustamise või võimaliku hilinemise.
Jalgrattal võib kooli tulla jalgrattakoolituse läbinud laps, sest sellisel juhul on ta õppinud ja teab ning oskab aimata ette, kuidas liiklus töötab. Kiiver pähe ja õhtuhämaruses jalakäijale helkur külge!
Koolis
Koolikiusamisele reageerige kohe, kuid rahulikult. Vestelge klassijuhatajaga, kellegagi, keda usaldate. Lapsele on kiusamine oluline, aga ka piinlik mure.
Hinnaliste esemete kaasaandmisel (sinna alla käivad ka lapsele olulised mänguasjad, ehted, meened, dokumendid, telefon jne) leidke kotis turvaline koht, kus neid hoida. Eelnevalt tehke eseme eritunnustest pilt (mõrad/mõlgid/kriipimised, peale kirjutatud nimi, peale kleebitud kleepsud, jalgrattal raaminumber jne). Eseme kadumise korral andke teada esmajoones õpetajale.
Lapsega arutlege laenamisest, unustamisest, vahetamisest ja ära andmisest. Sõprussuhted muutuvad kiiresti, mistõttu ühel päeval sõbrale heatahtlikult laenatud näpuvurr võib teisel päeval muutuda tüliõunaks.
Teel koju
Tutvuge lapse sõprade, nende vanematega ja leppige lapse külaskäigud nii oma lapse kui ka teise koduga kokku. Mõistke, et erinevates kodudes on erinevad reeglid. Kooli ja kodu vahelisel teel olevatest ohtlikest kohtadest tuleb eemale hoida (eelkõige on lastele põnevad vanad mahajäetud majad, jäätunud veekogud jne). Ootamatutest käikudest andku laps sõnumi või kõne teel teada.
Märkige päevikusse ja paluge lapsel pähe õppida isa-ema ja kodu kontaktid ning aadress (kirja panna eelkõige selleks, et kui näiteks bussiga õigest peatusest mööda sõidetakse, võib lapsel olla ähmiga raske meenutada erinevaid numbreid ja aadresse, kui võõras inimene neid küsib).
Kodus
Internetisuhtluse puhul on võimalik jälgida ja kontrollida, milliseid lehekülgi uuritakse (internetiajalood, -logid jmt sisse lülitada). Oluline on usalduslik suhe ja teadmine, kellega laps internetis vestleb, ehk arendage salaja uurimise asemel pigem mõnusat vestlust sellest, milliseid pilte saadetakse, millist muusikat kuulatakse, milliseid mänge mängitakse – nii saab edasi uurida, kust uued internetituttavad pärit on jne.
Kindlasti on vaja arutleda pildistamisest ning videote tegemisest ja saatmisest, enda andmete jagamisest. Näiteks saab kehtestada reegli, et mitte kellegi kodu ei pildistata ega filmita seest ega väljast.
Vajadusel saab kehtestada ekraaniaja piirangu, sealjuures ise eeskuju näidates. Kui tihti on Teil telefon peos, ilma helistamise vajaduseta?
Jõudu sügisestel toimetustel!
Päise pilt: Pixabay.com
