20. augustil kell 10.45 algab Penijõe mõisa juurest Eesti Jalgrattamuuseumi seitsmes vanajalgrattamatk, mis tänavu toimub Lääneranna vallas.
MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum on grupi Eesti jalgratta-ajaloo entusiastide poolt 2010. aasta lõpul loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on jalgratta kui liiklusvahendi varasema ajaloo väärtustamine ja seda kajastava muuseumi loomine ning haldamine. MTÜ on oma tegevuse algusest peale korraldanud mitmesuguseid jalgratta ajaloole pühendatud üritusi mitmetes Eesti paikades. Esimene vanajalgrattamatk toimus 2011 aastal.
Valdo Praust
Traditsiooniliselt on matkad toimunud Eestimaa eri paigus, kus on kultuuri- ja ajaloomälestisi, mida vaadata: mõisad, linnused, kirikud jms. “Lihula on üks seni matkaga katmata piirkondi, kus asub linnusemägi, kaks kirikut, kloostri ase, kolm ajaloolist maanteekõrtsi, postijaam, vanalinn ja palju muid ajaloolisi kohti. Lisaks oleks sellest linnast saanud äärepealt ka Eesti pealinn, kui Riias asutatud ordut poleks siinsesse ristisõtta 13. sajandil lisaks segatud,” selgitas Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja juhatuse liikmest eestvedaja Valdo Praust matka sihtkoha valikut.
Valdo sõnul on neil plaanis käia raudteejaamas ja skandaalse ausamba kunagises asukohas, lisaks Lihulale külastatakse Penijõe ja Kloostri mõisa, Kirbla kirikut ja omal ajal Euroopa ja Venemaa pikimat raudbetoonsilda Kasaril. Sõit, mille kogupikkuseks on 30-35 kilomeetrit, toimub 1920.-30. aastate jalgrataste kiirusega ehk 10-15 km/h ja iga mõne kilomeetri järgi tehakse peatusi, kus räägitakse koha ajaloost või näidatakse hooneid tee ääres.
Sõitma on oodatud kõik huvilised
Kuuel eelneval korral on korraldajate sõnul olnud osalejaid paarikümne ringis. “Eks meie lemmikajastu on sõjaeelne ehk 1920.-30. aastad, aga teretulnud on kõik, kes oma ratast peavad vanasõidukiks,” selgitas Praust, “Kel on tõesti uus ratas, kuid soovib siiski matkata, võiksid seda kompenseerida stiilse riietusega – daamidel kleidid-kübarad, härrasmeestel klassikalised pluus-püksid, sest kaasaegseid rattasõidukostüüme me väga näha ei taha.”
Korraldajad soovitavad võtta kaasa ka moonakott, mida saab sõidu ajaks panna saateautole. Osavõtt tasuta, kuid mõned eurod võiks varuda külastatavate kirikute annetuskastidesse panekuks.
Fotod: Eesti Jalgrattamuuseum
Rohkem infot ürituse kohta saate Facebookist
