Suvi on aeg, mis noortele tähendab vabadust koolikohustustest ning rohkem aega, et koos sõpradega osa võtta erinevatest suveüritustest. Suve saabudes on politsei juba tabanud suuremaid ja väiksemaid seltskondasid noori alkoholi pruukimas ja pidutsemas nii nagu see on lubatud vaid täisealistele. Nende sündmuste valguses tasub meelde tuletada mõningad reeglid, mida järgides saab sügisel suvepuhkust meenutada ainult hea sõnaga.
Kindlasti ei ole alkoholi tarvitamine vajalik peomeeleolu tekitamisel, suhtlemise hõlbustamisel või veel enam janu kustutamiseks kuuma ilmaga. Siinkohal on oluline rõhutada ka lapsevanema eeskuju alkoholi tarvitamisel. Uuringute abil on purustatud müüdid, et kui lapsevanem kodus oma alaealisele lapsele alkoholi tarvitamist lubab, väldib ta sellega lapse väljaspool kodu n-ö paha peale minekut. Seega tuleb kodus kokku leppida reeglid, et koduses baarikapis olevatele pudelitele kätt külge ei pandaks. Mõned reeglid ei ole mõeldud läbi sõrmede vaatamiseks, vaid loodud nimelt noorte kaitseks. Näiteks lastekaitseseaduse järgi on 1. juunist kuni 31. augustini alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00-5.00. Kui laps jääb välja hiljemaks, tuleb juurutada head tava alati enda asukohast teada anda.
Alkoholiseaduse järgi on alaealistel keelatud alkoholi osta, omada, vallata ja tarbida, mistõttu kauplustes küsitakse alkoholi ja tubakatoodete ostmisel isikut tõendavat dokumenti. Nooremad kliendid, kellelt dokumenti küsitakse, võiksid võtta olukorda hoopis huumoriga, kui ostja müüjale noorem tundub. Samuti peavad äsja täisealiseks saanud noored põhjalikult järele mõtlema, enne kui oma sõprade palvel poest siidreid ostma lähevad, sest alkoholiseadus keelab ka alaealisele alkohoolse joogi pakkumise, võõrandamise või üleandmise. Täiskasvanu, kes alkoholi alaealistele kättesaadavaks muudab, peab endale teadvustama oma rolli selles, et noor paneb tarvitades keelatut tegelikult ohtu oma nii oma tervise, kuid halvemal juhul ka palju muud.
Alkoholi tarvitamine mõjutab aju ja närvisüsteemi sedavõrd, et kaduda võib enesekontroll ning käitumine muutub. Alkohol iseenesest ei muuda tarvitajad agressiivseks, külge kleepuvaks või ülevoolavalt lõbusaks, vaid võimendab inimese isikuomadusi. Alkohol on oma olemuselt depressant, mis selgitab hästi, miks võib mõni inimene alkoholi liigselt tarvitanuna hakata nutma, vanu asju meelde tuletama, haledaid sõnumeid saatma, tüli kiskuma või lausa füüsilist vägivalda kasutama. Suhted sõpradega sellise käitumisega tihtipeale ei parane, pigem pannakse end piinlikku olukorda või lausa naeruvääristatakse ennast. Samuti on alkoholijoobes inimese reaktsioonikiirus madal, tekivad raskused ajas ja kohas orienteerumisega. Kontroll oma keha, taju ja mõtlemise üle häirub ning inimene võib sattuda õnnetuse ohvriks (traumad, riskantsed seksuaalsuhted, muude meelemürkide tarvitamine lisaks jm). Kindlasti ei tohi alkoholijoobes minna ujuma!
Tõelised sõbrad hoiavad üksteisel silma peal ja hoolitsevad teineteise eest. Liigsete ülemeelikuste puhul on tihtipeale mõjusam korrale kutsumine lähedaste poolt, võrreldes tundmatute ümberseisjatega. Vältimaks hirmu, et kellegagi on midagi halba juhtunud, võiks seltskonnaga välja minnes eelnevalt kokku leppida, et pärast pidu tullakse koos koju või vähemalt antakse teada, et on kenasti näiteks takso peale jõutud.
Turvalist suve!
Karmen Raud,
Pärnumaa piirkonnagrupi noorsoopolitseinik
Päise pilt: Pixabay.com
