Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu aastakonverentsil anti üle esimesed “Tõhusa kaugkütte” märgised, mis tõendavad kaugküttesüsteemi tõhusust ehk taastuvenergia või koostootmise osakaalu võrgu kaudu edastatavas soojuses. 14 Eesti võrguettevõtte 41 kaugküttesüsteemi seas pälvis märgise ka Lihula Soojus.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tegevjuht Andrus Pirso sõnas, et märgis “Tõhus kaugküte” omistatakse kaugküttesüsteemile, milles, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.
Lääneranna valla ettevõte Lihula Soojuse katlamaja on ainuke katlamaja Eestis, mis kütab luhaheinaga.
Märgisega “Tõhus kaugküte” soovib EJKÜ tunnustada ja motiveerida kaugküttesüsteemides taastuvenergia kasutust, efektiivset soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi.
Foto: Aleksander Kuruson
Taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine on üks kõige suuremaid eesmärke Euroopa kliima ja energiapoliitikas. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on seetõttu oluline tähtsus majanduse dekarboniseerimisel, so CO2 jalajälje vähendamisel. Soojus moodustab Eestis ligi poole kogu energia lõpptarbimisest ning omakorda ligi kaks kolmandikku sellest moodustab kaugküttesoojus. Üle poole tänasest kaugküttesoojusest toodetakse taastuvenergiaallikatest ning ligi pool tõhusal elektri- ja soojuse koostootmisel. Ligi 60% Eesti hoonetest on ühendatud kaugküttega. Kaugküttesüsteemidel on olnud ja saab ka tulevikus olema määrav roll Eesti taastuvenergiaeesmärkide täitmisel.
Märgisega “Tõhus kaugküte” soovib EJKÜ tunnustada ja motiveerida kaugküttesüsteemides taastuvenergia kasutust, efektiivset soojuse tootmist ja jaotamist ning tõsta esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. Märgis võimaldab suurendada ka kaugküttetarbijate teadlikkust ja huvi kasutatava soojuse allikate suhtes. Uue koostatava EL taastuvenergia direktiivi kohaselt saab kaugkütte võrguettevõtetel olema ka kohustus tarbijaid teavitada kaugküttesoojuse tootmisel kasutatud energiaallikatest ning süsteemide energiatõhususest. Märgis on hea võimalus kaugküttesüsteemide tõhusust tõendada ning eksponeerida.
Pirso lisas, et märgist “Tõhus kaugküte” annab välja EJKÜ juurde moodustatud ekspertkomisjon kaugkütte võrguettevõtte taotluse alusel. Märgise kasutamise õigus kehtib väljaandmisest viis aastat. Märgise saanud kaugkütteettevõte peab märgise tingimustele vastavust tõendama vähemalt kord aastas.
Konverentsil anti märgise “Tõhus kaugküte” tunnistused üle ettevõtete Kuusalu Soojus OÜ, Kiviõli Soojus OÜ, ESRO AS, Lihula Soojus OÜ, Danpower Eesti AS, Fortum Eesti AS, Rakvere Soojus AS, Narva Soojusvõrk AS, Utilitas Tallinn AS, Utilitas Eesti AS, Tartu Keskkatlamaja AS, Kuressaare Soojus AS, SW Energia AS ja Adven Eesti AS kaugküttesüsteemidele.
“Varasemate aastate andmete alusel teame, et tõhusaid kaugküttesüsteeme on Eestis veel mitmetes asulates. Loodame, et märgise taotlemine jätkub aktiivselt ning kõik tõhusad kaugküttesüsteemid saavad nähtavaks. Usume, et seeläbi aitame kaasa sellele, et tõhusaid kaugküttesüsteeme arendatakse järjest juurde ja edasi ning seeläbi aidatakse kaasa nii energiatõhusale kui ka keskkonnasõbralikule soojuse tootmisele,” sõnas Pirso.
“Tõhus kaugküte” märgisega tunnustatud Fortum Eesti AS juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul annab märgis palju infot nii ettevõtjale kui ka kliendile. “Täna on kliendid järjest rohkem huvitatud sellest, kus ja kuidas on nende tarbitav soojus toodetud. Seega annab hoone energiamärgis aimu, kui palju maja energiat tarbib ja tõhusa kaugkütte märgis annab teada, et see energia on toodetud efektiivselt ja puhtalt,” sõnas Külaots.
